Kaubanduskoda keeldus kiitmast valitsuse kutsehariduse arengukava

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jättis oma heakskiidu andmata Vabariigi Valitsuse kutsehariduse arengukava rakendusplaani eelnõule. Keeldumise põhjusena nimetab Kaubanduskoda valdkonna alarahastamist.

Kooskõlastust Vabariigi Valitsuse korralduse „„Kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ rakendusplaan 2012-2013“ eelnõule palus Kaubandus-Tööstuskojalt haridusminister Jaak Aaviksoo. Kaubanduskoda leidis aga, et esitatud rakendusplaani järgides on ohus nii kutseharidussüsteemi arengukava eesmärkide saavutamine kui ka kutseõppe jätkusuutlikkus tervikuna. „Finantsosas esitatud täpsustatud prognooside rahaline maht erineb oluliselt arengukavas kokkulepitust, moodustades erinevate eesmärkide lõikes varemkavandatust 57%-85%,“ juhib Kaubanduskoda oma avalduses tähelepanu.

Kutseharidussüsteemi arengukava finantsplaanist on aastatel 2009-2011 pingelise riigieelarve tingimustes täidetud Kaubanduskoja hinnangul vaid 83%. Võrreldes teiste haridusliikidega on kutseõpe ainuke õppeliik, kus koolituskoha baasmaksumus on täna madalam kui 2009. aastal (2009– 21 560 eurot, 2011– 19 746 eurot). Aastaid tagasi leppisime riigi ja sotsiaalsete partnerite vahel kokku eesmärgi – tõsta kutseõppe keskmise koolituskoha maksumust võrreldes üldhariduse keskmise koolituskoha maksumusega 1,5-kordseks. Täna on vastav suhe 0,88:1 kutsehariduse kahjuks, selgitab Kaubanduskoda.

Avalduses lisatakse, et süsteemisisese kuluefektiivsuse saavutamiseks on aastatel 2004-2008 juba läbi viidud kutseõppeasutuste koolivõrgu korrastamine ning võrreldes teiste haridusliikidega pole kutsehariduses enam võimalik süsteemisiseste ressursside arvelt märgatavat efektiivsuse tõusu saavutada. Õppeasutuste võimekus õppetööd korraldada ning olemasolevaid õppebaase majandada on kasvavate kulude tõttu tänaseks ammendunud. Õppekulude, sealhulgas kommunaalkulude, jätkuv tõus on aga reaalsus. Esitatud rakendusplaani finantsosa täpsustatud prognooside rakendamine toob kaasa olukorra, kus kavandatud rahastus ei kata isegi igapäevase õppetöö korraldamisega seotud kulusid.

Väheneva eelarve ja kasvavate kulude tingimustes on kutseharidussüsteemi jätkusuutlikkus võimalik ainult õppijate arvu vähendamise kaudu. See tähendaks kutseõppes riikliku koolitustellimuse vähendamist. Samas on tegemist erialadega, mille osas ettevõtjad juba täna tööturult tegijaid ei leia, sest neid ongi liiga vähe. „Sellise lahendusega ei saa Eesti Kaubandus-Tööstuskoda nõustuda. Kvalifitseeritud oskustööjõu puudus on ettevõtjate hinnangul jätkuvalt ka meie suurim eksporditakistus, mis selgelt pärsib Eesti ettevõtjate arenguvõimalusi,“ seisab Kaubanduskoja avalduses.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara