Tööstuses veab tootmise kallinemist toiduainetööstus

Töötleva tööstuse tootmise kallinemist on Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega vedanud kiirelt kallinev toiduainete tootmine, kommenteerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täna avaldatud statistikaameti tootjahinnaindeksi tõusu.

Statistikaameti andmetel olid juulis töötleva tööstuse tootjahinnad 5,5% kõrgemad kui aasta tagasi. 10% võrra on kallinenud toiduainete tootmine. Järgneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar.

Toidukaupade tootmises vedas hinnatõusu peamiselt kalatööstus, kus hinnad kerkisid aastaga ligi veerandi võrra ning eelmise kuuga võrreldes enam kui kümnendiku. Samas on jätkunud hindade langus seni kasvumootoriks olnud piimatoodete tootmises. Piimatööstuses vähenesid eelmise kuuga võrreldes tootjahinnad 0,7%, kuid aastatagusest olid veel siiski 9% kõrgemad.

Lisaks toiduainete tootmisele on hinnad aastaga kiiresti kasvanud ka keemiatööstuses (12%). Samuti on suurem hinnatõus iseloomustanud Eestis jookide tootmist (9%), metallitööstust (7%), kummi- ja plasttoodete (8%) ning ehitusmaterjalide tootmist (6%). Samade toodete hinnatõus peegeldub üldiselt ka ekspordi- ja impordihindades. Teiste tööstusharude hinnamuutused jäid mõne protsendi piiresse.

Importsisendite ning energia maailmaturu hindade tõusuga seondub eelkõige keemia-, kummi- ja plasttoodete ning metallitööstuse hinnatõus. Viimase kuu-kahe jooksul on hinnasurved hakanud siiski taanduma ning sisendihindade stabiliseerumise või odavnemise mõju on hakanud edasi kanduma ka lõpptoodete hindadesse.

Eesti ettevõtjate hinnangud müügihindade edasiste arengute suhtes püsisid viimased pool aastat üsna muutumatuna, kuid juulis ootused mõnevõrra langesid. Hindade kasvu prognoosinud ettevõtjate osatähtsus langes alla 20% küsitletutest, ligi 80% eeldas hindade samaks jäämist lähema kolme kuu jooksul. Hinnatõusu ootuste vähenemist võis täheldada paljudes tööstusharudes.

Juulis jätkus ekspordihindade kasvu kiirenemine. Aastaga tõusid hinnad keskmiselt 11,9% ja eelmise kuuga võrreldes 1,4%. Kuiselt olid kiirema kasvuga toiduainete ning plast-kummitoodete ekspordihinnad, tulenevalt toormehindade tõusust maailmaturul. Ka impordihinnad näitasid juulis mõningast kuist tõusu (0,2%), aastane kasvutempo aga ulatus 10,9%-ni. Kuuga kasvasid enim masinate ja seadmete impordihinnad, mille taga võib olla kallimate seadmete sisseost.
Kiireim aastakasv (15%) oli juulis endiselt palgi väljaveohindadel, kuid esmakordselt sellel aastal eelmise kuuga võrreldes hinnad enam ei tõusnud, vaid oli isegi väikene langus. Toiduainete ekspordihindade aastane kasvutempo kiirenes ligi 14%-ni ja kuises võrdluses tõusid hinnad 2,5%. Samal tasemel oli ka keemiatoodete väljaveohindade aastakasv, samas esimest korda üle pika aja nende hinnad eelmise kuuga võrreldes ei tõusnud. Aastases võrdluses olid endiselt langustrendil elektroonikatoodete, mööbli, taime- ja loomakasvatussaaduste ekspordihinnad.

Juulis olid aastatagusest perioodist keemiatoodete impordihinnad 30% kõrgemad, naftasaaduste sisseveohinnad tõusid 29% ja tekstiiltoodete hinnad 24% võrra. Samas kõigi nende kaupade importihindade aastane kasvutempo aeglustus. Aastaga langesid märgatavalt vaid elektroonikatoodete sisseveohinnad.

Järgneval kuul jätkuvad ekspordi- ja impordihindades juulikuuga sarnased trendid. Samas on nafta maailmaturuhind augustis näidanud mõningast langustrendi, mis avaldab viiteajaga mõju ka teistele toormehindadele.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud