Värvitootjadki loodavad kvoodirahast osa saada

Eesti värvitootjad taastuvad kriisiperioodist ning loodavad, et CO2 kvootide müügi tulemusel Eesti ehitusse laekuvast 150 miljonist eurost pudeneb ka neile osa, mis võimaldab taas haljale oksale tõusta.

Värvitootjate ja maaletoojate langus sai arusaadavatel põhjustel teoks kogu ehitussektori allakäigu tagajärjel, iseäranis raskeks muutus paari aasta eest olukord neil, kelle tooted konkurentide analoogsetest viimistlusmaterjalidest mõnevõrra kallimast hinnaklassist.
SIA Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul oli kriis Caparoli jaoks raske katsumus.
„Põhjus loomulikult ehitusturu mahtude suur kukkumine ja ka asjaolu, et meie tooted on turul kallimas hinnasegmendis,“ selgitas Vikat. „Kõigile teada tõde on, et kriisi ajal kannatavadki harilikult kallimas hinnasegmendis positsioneeruvad tooted ja kaubamärgid.“
Vikati sõnul tegi ettevõte kriisi ajal väga suuri muudatusi, alustades personalikulude kokkutõmbamisega seda enam, mida rohkem raskused süvenesid, ning lõpetades investeeringutega kohe kui ehitusturg hakkas taastumise märke ilmutama.
Ta kinnitas, et 2010. aasta oli Caparoli Eesti filiaali tegevuse ajaloos seni suurimate muudatuste aasta.
„Sel aastal tõime turule uue värvi kaubamärgiga Alpina, mis on suunatud otseselt kodumeistrile ehk inimestele, kes ise soovivad kodus midagi värvida,“ rääkis ta. „Sellega kaasnes Caparoli brändi repositsioneerimine. Lisaks avasime Tartus ja Tallinnas poed, mis pakuvad Caparoli tooteid professionaalsetele ehitajatele.“
Jaan Vikat lisas, et see kõik see on tehtud tulevikku silmas pidades. „Praegu võime öelda, et meie müük on selline, nagu oleme planeerinud – müügikäibe kasv üle 30%,“ märkis ta.
AS Kemiflora juhataja Peeter Dobrjanski ütles, et ettevõtte jaoks oli kriisi põhjaks möödunud aasta esimene kvartal.
„Siis koondasime inimesi, kaotasime ära boonussüsteemid ning kärpisime oluliselt muid kulusid,“ selgitas ta. „Samas tähistasime 20 aasta möödumist esimese värvistuudio avamisest Eestis.“
Dobrjanski sõnul on Kemiflora praeguseks taas uusi inimesi tööle palganud ning ollakse tugevamad kui kunagi varem. „Meie müüginäitajad paranevad kuust kuusse,“ kinnitas ta.
OÜ Loomulik juht Liina Asu-Raag kinnitab, et tema ei ole kriisiajal jäänud seisma, vaid näinud surutises üksnes väljakutset ning arenguvõimalust, kuigi paljud asjad on tulnud ka ümber hinnata.
”Olen selle paari aastaga leidnud, et minu spetsialiteetidest on savivärv ning savivõõp minu jaoks ennast ammendamas,” ütles ta. ”Esiteks on savivärv lasuurne ja selleks, et ühtlast tulemust saada, tuleks alt värvida esmalt mõne muu, näiteks kaseiinvärviga ja siis kanda alles savivärv peale, seda ennekõike heledate toonide puhul ning siis kui aluspinnaks on tume savikrohv.”
Teiseks võib savivärvi või võõba kulu olla tema sõnul kaseiinivärviga võrreldes suurem, struktuurste pindade ja tumeda savikrohvi puhul kuni 500g/m2.
”Lisaks olen enda jaoks leidnud peenviimistlus-savikrohvid, mida saab käsitleda kui pahtleid ja mille tooni valik võib olla sama lai kui savivärvidel,” märkis ta. ”Selleni jõudmiseks on olnud palju abi praegustest klientidest, kes enamasti soovivad siledaid, sirgeid pindu, kuid võimalikult suure värvispektri valikuga.”
Tootearenguga tegeledes on Asu-Raag olnud varasemast tihedamini Eestist ära ja ka see on toonud mõtteid uuteks arenguteks ning suundateks.
”Üks asi, mis ei ole muutunud nii kriisi ajal kui ka pärast seda on see, et suvekuudel ei ole ühtegi nädalavahetust vaba ning tööpäevad venivad tihti pikaks,” nentis ta.
Oma seniseks trumbiks peab Asu-Raag seda, et ta on läinud värvides süvitsi, süübinud mineroloogiasse, kuid mis kõige olulisem, proovinud laboritingimustes toiminud värve ka n-ö reaalses elus, objektidel.
”Masu saabus üsna hiilides, peamiselt oli märgata, et klientide soovid muutusid,” räägib ta. ”Toona hindasin olukorra kiirelt ümber, võtsin piltikult öeldes riiulil tolmu koguva MTÜ HääOmi ning puhusin sellele uue elu sisse.”
Asu-Raag ütles, et idee on MTÜ abil luua midagi restauraatorite kooli taolist Mooste mõisasse.
”Juhul kui saab raha selle asutamiseks ja avaneb võimalus maksta õiglaseid tasusid meistritele, võib sellest midagi ilusat tulla,” möönis ta. ”Ruumid on suured, koolitustel käijad jäävadki käima ning inimesed, kellega viimasel ajal olen hakanud selles keskkonnas koostööd tegema, on meeldivad, abivalmid, tunnevad oma valdkonda, on realistid ning oskavad vajadusel kohaneda muutuvate oludega, mis tundub on viimastel aastatel kõige olulisem.”
Tulevikus soovib ta asutada naturaalsete materjalide e-poe ning usub, et uued tegevussuunad peaksid olema ajast ja mõtetest tegelikult paar sammu eespool.
”Seni tegelen edasi värvide ja enda arendamisega ning värvide retseptikogumiku väljatöötamisega,” kirjeldas ta.

KOMMENTAAR:

Saastekvootide rahast tekkiv võimalus turule rohkem toota ja müüa on peaasjalikult teise poolaasta teema.

Momendil on minu teada töös üksikud objektid ning käib vilgas tegevus projekteerimishangete ja töövõtu hangete teostuseks. Suurem osa sellest rahast tuleb ehitusse alles järgmisel aastal.
Siiski – säärane rahasüst võib tõesti turgu tuntavalt turgutada.
Loomulikult on meil soov osa saada planeeritavate tööde tarvis vajaminevate toodete müügist. Kuidas see õnnestub, näitab juba järgmine aasta.

Jaan Vikat, SIA Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara