Autor: Tanel Raig • 25. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2010 ülevaade: Eesti paberitööstuse käekäik sõltub kahest ettevõttest

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on koostanud 2010. aasta majandusülevaate. Järgneb ülevaade paberimassi, paberi ja paberitoodete tootmisest.

Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ning suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Eestis on enam kui 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd veidi vähem kui 1500 inimesele. Kuigi 2007. aasta tipptasemetele jäävad toomismahud veel alla, on positiivne trend selgelt näha.

Sektori selgroo moodustavad Eestis kaks ettevõtet: ligi 65 miljoni eurose käibega puitmassi tootja AS Estonian Cell ja 49miljoni eurose käibega paberi ja papi valmistaja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Kokku annavad nad üle poole sektori müügitulust. Mõlema suurettevõtte konkurentsivõime on välisturgudel paranenud ning makromajandusliku keskkonna säilimisel on oodata vähemalt samade tootmismahtude püsimist ka tuleval aastal.

2010. aastal asus paberitööstuse toodangu maht tõusule. Aastaga kavas müük ligi viiendiku võrra, ekspordi kasv oli veelgi kiirem. Samuti suurenes mõne protsendi võrra müük siseturule.

2010. aasta oli paberitööstustele oluliselt parem kui 2009. Maailmamajanduse taastumine tõstis nõudlust paberi ja tselluloosi järele ning maailmaturuhinnad liikusid aasta varasemaga võrreldes kõrgematel tasemetel. Kuigi taastumine oli tuntav, jäid sellegipoolest sektori toomismahud ca 20% alla 2007. aasta tipptasemetele.

Tänu paremale turuolukorrale suutis haru suurim ettevõte AS Estonian Cell käivet kasvatada enam kui kolmandiku võrra. Suuruselt teise tootja Horizoni käive kasvas aastaga 44%. Samas on koos majanduse tõusuga hakanud kallinema ka tooraine ning energiamahukuse tõttu ollakse olulisel määral mõjutatud energiahindade liikumisest.

Paberitööstuse toodangust läheb 84% ekspordiks. Suurimad ekspordi sihtriigid sõltuvad paljuski Estonian Celli tegutsemisest, kuna ettevõtte eksport moodustab ligi poole kogu haru ekspordist. Peamiselt seetõttu ongi sektori suurimaks sihtriigiks kerkinud Prantsusmaa, kuhu puitmassi eksport suurenes aastaga 2,5 korda. Väliskaubanduse arenguid sektoris iseloomustaski 2010. aastal Euroopa osatähtsuse suurenemine ning Aasia tähtsuse vähenemine. Kogu puitmassi eksport suurenes aastaga 41%. Kolmandiku paberitööstuse väljaveost moodustas peamiselt "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi toodetav pinnakatteta jõupaber ja papp, mille eksport kasvas aastaga ligi 60%.

Hõive jäi 2010. aastal paberitööstuses peaaegu muutumatuks, võrreldes aasta varasemaga. Samas kasvas keskmine palk ligi protsendi võrra, säilitades riigi keskmisest kõrgema taseme. Tulude kiire kasv viis tõusule ka tootlikkuse näitajad. Lisandväärtus hõivatu kohta kasvas aastaga kolmandiku võrra ning kogu haru puhas lisandväärtus suurenes enam kui kaks korda. Efektiivsuse suurenemine oli 2010. aastal märgatav, enam kui kolmandiku kasvanud müügitulu juures kerkisid kogukulud vaid 15%. Heade tulemuste taga oli suuresti Estonian Celli kasumisse jõudmine.

Investeeringud põhivarasse jäid paberitööstuses aasta varasemaga pea samale tasemele. Kolmveerand kogu põhivarasse paigutatud vahenditest läks tavapäraselt suure osatähtsusega masinatesse ja seadmetesse. Samas on mitmed haru suurimad ettevõtted teatanud investeeringute suurendamisest nii tootmisvõimsuste laiendamisse kui ka energia- ja keskkonnasäästu.

Paberitööstuse tulevik sõltub paljuski maailmaturu arengutest. Suure ekspordi osatähtsuse tõttu siseriiklik kiire majanduskasv paberitööstusele olulist toetust ei paku. Samas annab stabiilne tootmiskeskkond Eestile eelise ka maailmaturgudel konkureerimisel. Tšiilis vähendas maavärin oluliselt puitmassi tootmisvõimsusi ning hinnad läksid kiirele tõusule. See efekt ei pruugi küll kaua püsida, kuid sellegipoolest on Eesti ettevõtted jõudnud end tõestada kindlate tarnepartneritena.

 

Sektori osatähtsus majanduses
Foto: Statistikaamet
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077