2010 ülevaade: Eesti on maailma neljas puitmajade eksportija

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on koostanud 2010. aasta majandusülevaate. Järgneb ülevaade puidutöötlemisest.

Puit on põlevkivi kõrval üheks olulisemaks loodusressursiks Eestis ning annab olulise panuse väliskaubandusbilansi tasakaalustamisse. Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi tuhat ettevõtet, kus on hõivatud enam kui 12 000 inimest. Kriisi ajal tugevalt vähenenud tootmismahud on jälle kasvule pööranud ning töötajate arv stabiliseerunud.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enam töötajaid on hõivatud saematerjali tootvas Stora Enso AS-is, puidust uksi ja aknaid tootvas JELD-WEN Eesti AS-is ning puitlaast- ja puitkiudplaate tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva ASi Viljandi Aken ja Uks ning spooni ja vineeri tootjad UPM-Kymmene Otepää AS ja Balti Spoon AS.

Puidutööstus on Eestis muutunud järjest mitmetahulisemaks ning üha rohkem toorpuitu suudetakse vääristada kodumaal. Lisaks puidust ehitusdetailide ja saematerjali tootmisele on tõusnud suuremat lisandväärtust andvate puitmajade osatähtsus, kus Eesti on saavutanud maailma ekspordis neljanda positsiooni. Edaspidine areng hakkab juba rohkem sõltuma võimest pakkuda uudseid lahendusi ja kõrgemat kvaliteeti, kuna odava hinna ja suure massiga ei ole võimalik Poola ja Leedu kõrval praeguseski regioonis konkureerida.

Puidutööstuses algas 2010. aastal taastumine kriisist. Tootmismahud püsivhindades kasvasid enam kui veerandi võrra ja müügimahud ligi kolmandiku. Kasvu vedas suuresti eksport, kuid mahud suurenesid ka koduturul.

2010. aastal aitas Eesti puidutööstust olulisel määral ekspordi kiire kasv, mis kiirenes terve aasta vältel. Müük koduturule kasvas ligi viiendiku võrra, olles töötleva tööstuse keskmisest kasvust oluliselt kõrgem. Samas sõltuvad koduturu arengud peamiselt ehitussektori arengutest ning siin oli märgata elavnemist pigem teisel poolaastal.

Kui 2009. aastal peamised tootmissisendite hinnad veel langesid, siis 2010. aastal asendus langus tõusuga. Kallinesid nii tooraine, energia kui ka tööjõud. Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelao hinnastatistika andmetel kallines puit erinevate liikide lõikes keskmiselt 25%. Suurima osakaaluga männi palgi hinnatõus jäi keskmisega samasse suurusjärku, kase ja haava palk kallinesid umbes kümnendiku võrra. Kõige selle tulemusena tõusid tootjahinnad sektoris aastaga ligi 5%, mis oli protsendipunkti võrra kiirem töötleva tööstuse keskmisest.
Endiselt on mõnevõrra murettekitav liiga tagasihoidlik teadus- ja arendustegevus harus. Kuigi puidutööstus annab ca 12% töötleva tööstuse käibest, töötab seal vähem kui 4% töötlevas tööstuses teadus- ja arendustegevusega tegelevatest inimestest. Samas iseloomustab Eesti puidutööstust suhteliselt suur väikeste firmade osakaal, kellel puudub kriitiline suurus arendustegevusega alustamiseks ning see pärsib mõnevõrra sektori arendustegevuse võimekust. Kuna järgnevatel aastatel on suhteliselt tõenäoline, et odava tööjõu eelis järjest väheneb, saab üha olulisemaks eduteguriks arendustegevustesse panustamise võimekus.

2010. aastat iseloomustas sektori jaoks suhteliselt kiire palgatõus. Aasta lõikes kerkis keskmine palk puidutööstuses ligi kaks korda kiiremini kui töötlevas tööstuses keskmiselt, peaaegu 10%. Tänu sellele on puidutööstuse keskmine palk jõudnud jälle Eesti keskmisele taseme lähedale. Seejuures jätkas hõivatute arv langustrendis ja vähenes mõne protsendi võrra. Siiski võib öelda, et ka hõives on langustrend peatunud ning järgnevatel perioodidel on pigem tõusu oodata. Müügitulu kiire kasv ilma hõivatute lisandumiseta tõi kaasa ulatusliku tööviljakuse tõusu sektoris. Aastaga kasvas tööviljakus hõivatu kohta ligi 30%. Samas ei lubanud kogukulude kasv kogutootlikkusel suureneda ning see jäi aastatagusele tasemele mõne protsendipunktiga alla.

Eesti puidutööstuse jaoks on kogu aeg olulisel kohal olnud eksport, mis moodustab kaks kolmandikku müügist. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2010. aastal Soome ja Norra, kuhu suundus enam kui veerand kogu haru ekspordist. Seejuures suurenes müük Norra turule aastaga ligi 60%, millele aitas oluliselt kaasa enam kui kaks korda kasvanud puitmajade eksport. Müük Soome kasvas aastaga veerandi ning Rootsi ligi poole võrra.

Enam kui poole Eesti puidutööstuse ekspordist moodustavad suhteliselt võrdsetes osades saematerjal ja ehitusdetailid. Aastaga kasvas mõlema kaubagrupi väljavedu vastavalt 50% ja 23%. Samas suurenes veelgi kiiremini puitmajade eksport (aastane kasv 64%), kus mahud ulatusid juba 135 miljoni euroni. Enam kui pool välisturgudele müüdud puitmajadest läks Norrasse ja Saksamaale, kuid olulised sihtriigid olid veel Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suurematest kaubagruppidest näitas tugevat kasvu ka vineeri eksport, mis suurenes aastaga ligi kaks ja pool korda.

Kriisi ajal kiirelt vähenenud investeeringud näitasid 2010. aastal puidutööstuses jälle taastumise märke. Kiirstatistika kohaselt paigutati põhivarasse 50% rohkem vahendeid kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse ning see kasvas aastaga ligi 80%. Olulisel määral enam kui aasta varasemal perioodil paigutati vahendeid ka transpordivahenditesse ning arvutisüsteemidesse. Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud küsitluse kohaselt ulatus sektori tootmisvõimsuste kasutatuse tase 2010. aastal juba 80%-ni, mis on pikaajalise keskmise ülemises servas. Seega eeldab mahtude edaspidine kasvatamine ka investeerimisaktiivsuse suurenemist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 2011. aasta alguses suhteliselt optimistlikud. Ligi kaks kolmandikku ettevõtetest ootas toodangumahu suurenemist järgnevatel kuudel. Samas tõi viiendik küsitletutest peamise edasist kasvu piirava tegurina välja tooraine- või seadmete puuduse. Optimismi lisas ka asjaolu, et enam kui pooltel ettevõtetel oli eksporttellimusi rohkem kui tavaliselt.

Galerii

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud