Tootmise kallinemine kogub kiirust

Majandusministeeriumi hinnangul on Eesti tööstuses tootmise maksumust hakanud tõstma lisaks väliskeskkonnale ka sisemaiste sisendite kallinemine. Erinevalt naaberriikidest on meil tootjahindade kasv kiirenemas.

Järgneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar täna avaldatud tööstuse tootjahinnaindeksi statistikale.

Eesti Statistikaameti andmetel tõusid juunis töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,5%. Aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 6% kõrgemad. Seni andmed avaldanud naabritest oli Eesti hinnatõus mõnevõrra aeglasem. Leedus kasvasid tootjahinnad juunis üle kahe korra kiiremini kui Eestis, Soomes oli kasv meiega samas suurusjärgus. Lisaks väliskeskkonnale on hakanud hinnatõusu mõjutama ka sisemaiste sisendite kallinemine, millele viitab asjaolu, et naabrite juures hinnakasv aeglustus, kuid Eestis kiirenes võrreldes eelmise kuuga.

Toiduainetööstuses on tootjahindade kasv viimastel kuudel stabiliseerunud, jäädes aastases võrdluses alla 10%. Suurema kasvuga paistis juunis silma kalatööstus, kus hinnad tõusid kuuga 2,8%. Samas on piimatööstuses juba 4 kuud järjest hinnad kuises võrdluses langenud ning aastataguse ajaga võrreldes olid 9,3% kõrgemad. Lisaks oli eelnevatest kuudest kiirem hinnakasv jookide tootmises (10,5%), kus oma osa annab suvekuude tavapärasest tugevam nõudlus.

Suurema hinnatõusuga paistsid silma mitmed peamiselt välistoorainest sõltuvad sektorid. Keemiatööstuses kiirenes hinnakasv aastases võrdluses 5,9%-lt mais 12,9% peale juunis. Keskmisest kiirem oli hinnatõus veel metalltoodete tootmises (11,7%). Ülejäänud sektorites püsisid hinnad stabiilsemana.

Viimastel kuudel on ettevõtjate ootused hinnatõusu suhtes püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest prognoosis 27% hindade kasvu järgneva kolme kuu jooksul, 70% eeldas hindade püsimist muutumatuna. Hinnatõusu peetakse tõenäolisemaks paberi- ja ehitusmaterjalide tööstuses, samuti olid ootused keskmisest kõrgemad metalltoodete tootmises.
Juunis ekspordihindade aastane kasvutempo taas mõnevõrra kiirenes, ulatudes 11,1%ni. Eelmisest kuust olid ekspordihinnad keskmiselt 0,3% võrra kõrgemad. Samas jätkus impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine (10,8%ni). Üle pika aja langesid impordihinnad kuises võrdluses (-1,4%), mille taga oli eelkõige naftasaaduste ja põllumajandussaaduste hindade märgatav kahanemine.

Ekspordihindade tõusu juunis aastases võrdluses mõjutas enam keemiatööstuse ja rõivatööstuse toodete hindade kasvu kiirenemine (vastavalt 15% ja 13%ni), mis tulenes kõrgematest toormehindadest. Aastaga langesid ekspordihinnad põllumajandussaaduste osas (6%) ning elektroonikatööstuses ja mööblitootmises (3–4%).

Kuigi impordihindades oli juunis näha mõningast langust, siis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes olid näiteks keemiatoodete ja tekstiiltoodete sisseveohinnad ligi kolmandiku kõrgemad, naftasaaduste impordihinnad aga tõusid 29%.

Järgneval kuul võib oodata ekspordi- ja impordihindade püsimist juunikuu tasemel. Samas nafta maailmaturuhind on juulis taas näidanud mõningast tõusu, mis mõjutab ka paljude teiste toormete hindasid.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud