Autor: Tanel Raig • 14. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2010 ülevaade: tekstiilitootmises toimus tugev kohandumine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on koostanud 2010. aasta majandusülevaate. Järgneb ülevaade tekstiilitootmisest.

Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab ligi 200 ettevõtet. Vähenenud on töötajate arv, suurenenud on efektiivsus ning muutunud on tooteportfell.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal.

Tekstiilitootmises on toimunud tugev kohandumine. Tegevuse on lõpetanud pika ajalooga tekstiilitootmise lipulaev Kreenholm ning asemele on tekkinud uued suure käibega tootjad, nagu Wendre või Toom Tekstiil. Samas on lõppenud mitmete toodete, nagu linase riide ja lõnga ning puuvillase lõnga tootmine, mis ei ole Eesti oludes osutunud rentaabliks. Samas on positiivne, et vahetoodetelt on hakatud liikuma rohkem kulutarbekaupade tootmise poole, mis pikemas perspektiivis võib tähendada suuremaid marginaale ja kõrgemat lisandväärtust.

Tekstiilitööstuse tootmismaht hakkas 2010. aastal üle mitme aasta kasvama, suurenedes 11%. Kasvu toetas eksport, koduturul jäi müük mõne protsendiga alla aasta varasemale tasemele.

2010 kujunes tekstiilitööstusele sarnaselt paljude teiste harudega kriisist taastumise aastaks. Toodangumahud püsivhindades kasvasid esimest korda pärast 2006. aastat, kuigi tootmise oli lõpetanud Kreenholm, mis aasta varem oli andnud oma osa toodangumahtudesse.

Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsist välisturgudel. Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge ja 2010. aastal ulatus see 86%ni. Senised trendid näitavad, et Eesti tekstiilitööstuse toodete konkurentsivõime välisturgudel kasvab. Seda peamiselt seetõttu, et üha rohkem ettevõtteid on hakanud ära kasutama oma konkurentsieeliseid. Lähedus suurele ja rikkale Euroopa turule on võimaldanud kokku hoida nii transpordikuludelt kui ka tarnimise ajalt. Lisaks kasvavad Aasias tööjõukulud kiiremini kui meil ning tootmise sinna kolimine on muutunud vähem tasuvaks.

Tekstiilitööstuse ekspordist läheb üle kolmandiku Soome ja Rootsi, kuid 2010. aastal hakkas nende osatähtsus vähenema. Seejuures ekspordimaht Soome suunal vähenes aastaga ligi viiendiku võrra, peamiselt voodipesu müügimahtude kiire kahanemise tõttu. Kogu tekstiilitööstuse ekspordist annavad tekid ja padjad kokku enam kui kaks kolmandikku ning nende osakaal on viimastel aastatel järjest suurenenud. Üheks põhjuseks on siin kindlasti Wendre edu välisturgudel. Tekkidest ja patjades ligi viiendik müüakse Rootsi ning veidi enam kui kümnendik Soome.

Töötajate arv jätkas tekstiilitööstuses langust ka 2010. aastal, vähenedes aastaga ligi kümnendiku võrra. Samas oli see haru üks väheseid, kus palgad isegi kriisi ajal ei langenud ning 2010. aasta lõpetati koguni 6,5%-lise kasvuga. Pideva kasvu toel on vähendatud mahajäämust riigi keskmisest ning jõutud juba ligi kolmveerandini Eesti keskmisest palgast. Kuna kaotatud on peamiselt madala lisandväärtusega töökohti, on tööjõuga seotud tootlikkuse näitajad jätkanud tõusu. Tööjõukulude tootlikkus kasvas aastaga ligi kümnendiku ja tunnitootlikkus paari protsendipunti võrra veelgi kiiremas tempos.

Investeeringute maht tekstiilitööstuses jätkas langust ka 2010. aastal, vähenedes eelneva aastaga võrreldes ligi 40%. Veidi enam kui kaks viiendikku investeeringutest tehti hoonete ja rajatiste soetamiseks ning ca kolmandik läks masinatesse ja seadmetesse. Seejuures masinatesse ja seadmetesse investeeriti ligi poole vähem kui aasta varem.

Tekstiilitööstuse ettevõtete prognoosid olid 2011. aasta märtsis lähemate kuude suhtes võrdlemisi positiivsed. Töötajate arvu ei plaaninud vähendada ükski ettevõte. Kolmandik ettevõtetest ütles, et tootmise kasvul ei ole ühtegi takistust. Sama palju oli ka neid, kes tõid takistusena välja ebapiisava nõudluse. Olemasolevad tellimused tagasid ettevõtetele töö 6,7 kuuks, mis oli samuti viimaste aastate kõrgeim tase.

Sektori osatähtsus majanduses
Foto: Statistikaamet
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077