Autor: Tanel Raig • 11. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2010 ülevaade: töötlev tööstus taastus kriisieelsele kõrgtasemele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on koostanud 2010. aasta majandusülevaate. Järgneb ülevaade töötleva tööstuse sektorist.

Eesti töötleva tööstuse moodustavad ligikaudu 5500 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on vaid ligi 250, kuid neis on hõivatud pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, turva-vööde valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat.

Töötleva tööstuse tootmismahud kasvasid kriisieelsel perioodil kiiresti (keskmiselt ligi 10% aastas), samas hõivatute arv püsis sektoris kümme aastat sisuliselt muutumatuna. Kiirem kasv on iseloomustanud eelkõige rohkem lisandväärtust loovaid sektoreid või neid, kus teiste riikide kogemuste põhjal on potentsiaali keskmisest kõrgema tootlikkuse saavutamiseks – näiteks elektroonikatööstus, metalli- ja masinatööstus, keemiatööstus. Suuremateks tööstusharudeks on aga toiduainetööstus ja puidutööstus.

2008. aasta lõpul alanud majanduskriis viis nii tootmismahtude kui ka töökohtade vähenemiseni. Tööstussektor on muutustele reageerinud kiiresti ning töötlev tööstus oli üks esimesi sektoreid, mis kriisist väljuma hakkas. Olulist rolli on selles mänginud eksport. Üle 60% toodangust läheb välisturgudele, suuremateks sihtturgudeks on Soome ja Rootsi, kust pärineb üle poole Eesti töötlevasse tööstusse tehtud välisinvesteeringutest.

Eesti tööstussektori investeeringud masinate ja seadmete uuendamiseks ning tootmiskorralduse parandamine on aidanud kaasa tootlikkuse kasvule, kuid arenenud riikidega võrreldes on vahe veel märkimisväärne. Kui 2000. aastal oli lisandväärtus töötaja kohta Eesti tööstussektoris üle kaheksa korra madalam kui Soomes, Rootsis ja Taanis, siis 2008. aastaks oli erinevus alla viie korra. Ka tulevikus on oodata peatähelepanu pööramist eelkõige tootlikkuse tõstmisele, mõningates kõrgemat lisandväärtust loovates harudes võib prognoosida ka täiendavate töökohtade teket.

2010. aastal taastus töötlev tööstus kriisi mõjudest, kasv tugines peamiselt ekspordile. Aasta lõpuks jõudis tootmismaht peaaegu kriisieelsele kõrgtasemele. Positiivsete arengute jätkumist on oodata ka 2011. aastal.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasv toetas tugevalt töötlevat tööstust. Majanduse konjunktuuri hinnati heaks Saksamaal ja Rootsis, Soome olukord oli rahuldav. Tootmismaht kasvas peaaegu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Esialgsetel andmetel suurenes töötleva tööstuse tootmismaht ELi riikidest kõige kiiremini Eestis, kuid tuleb arvestada, et majanduskriisi mõjud olid siin ka kõige sügavamad. Aasta kokkuvõttes oli kriisist taastumine Eestis teiste riikidega võrreldes keskpärane, kuid aasta lõpuks suudeti taastada juba suur osa kriisi ajal kaotatud tootmismahtudest.

Töötleva tööstuse ettevõtted tootsid 2010. aastal 23% rohkem toodangut kui aasta varem, samas suurusjärgus kasvas ka müük. Kiire kasvu taga oli eksport, mis suurenes aastaga üle 40%. Kriisi tõttu pöörasid ettevõtted suuremat tähelepanu välisturgudele ning see tõi ka edu. Ekspordi maht ületas aasta kokkuvõttes kriisieelse rekordi.

Siseturule müüdi sama palju toodangut kui aasta varem. Kui esimesel poolaastal müüginumbrid veel vähenesid, siis aasta teisel poolel hakkas nõudlus taastuma.

Tööstusharudest iseloomustas kõige kiirem areng elektroonika- ja elektriseadmete tootmist, kus toodeti ligi kolm korda rohkem toodangut kui 2009. aastal. See sektor andis kolmandiku kogu töötleva tööstuse toodangu mahu kasvust. Aastaga kahekordistati tootmist mootorsõidukite osade ning haagiste tootmises. Teistes suuremates harudes olid kasvud üldiselt suurusjärgus 10-30%. Kriisist vähem mõjutatud toiduainetööstuses püsis ka nõudluse elavnemise perioodil tootmine stabiilsena, samas eksport kasvas märkimisväärselt. Aastaga vähenes aga jookide tootmine.

Tootmismahtude kasv suurendas vajadust tootmissisendite järele, samas tööjõukulud püsisid aastatagusel tasemel. Aasta kokkuvõttes vähenes töötajate arv veel ligikaudu 5% võrra, hõivatute arv kasvas vaid mõnes üksikus tööstusharus (õlitööstus, mootorsõidukite osade tootmine, mööblitööstus). Iga järgneva kvartaliga olukord siiski paranes ning töötajaid hakati juurde palkama.

Kulud kokku suurenesid töötlevas tööstuses viiendiku võrra, kuid tulude ennakkasv (enam kui veerandi võrra) kahekordistas ettevõtete kogukasumi. Seega jõudis ettevõtete kasumlikkus tagasi kriisieelsele tasemele. Nõudluse taastumine ning mitmete tootmissisendite (metallid, kütus, põllumajandus-saadused) kallinemine tõstis tootjahindasid keskmiselt 3,7%, aasta lõpus ületas hinnatõus juba 5%. Kiire tootjahindade kasv iseloomustas eelkõige sektoreid, kus aasta tagasi hinnad tugevalt langesid – piimatööstus ja metalltoodete tootmine.

Kuna tootmismahtude kasv suudeti saavutada väiksemate ressurssidega, siis paranesid oluliselt nii tööjõu- kui ka kogukulude tootlikkuse näitajad. Müügitulu ja lisandväärtus töötaja ning tööjõukulude kohta oli 2010. aastal kõrgem kui kunagi varem.

Tootlikkuse kasv peegeldus palkades. Töötlevas tööstuses tõusis keskmine palk aastaga 5,2%, olles seega üks kiirema palgakasvuga majandusharu.

Ettevõtete investeeringud püsisid 2009. aasta tasemel, materiaalsesse põhivarasse suunatud vahendite maht ulatus 4–5%-ni müügitulust. Samas tootmise seisukohalt kõige olulisematesse varadesse, masinatesse ja seadmetesse suunati ligi viiendiku võrra rohkem vahendeid kui aasta varem. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse ületasid kriisieelse taseme, koguinvesteeringutest läks koguni 2/3 sellesse valdkonda. Ka transpordivahenditesse investeeriti rohkem, teistesse valdkondadesse (eelkõige hooned ja rajatised) rahapaigutused vähenesid. Tööstusharude lõikes oli pilt siiski üsna erinev – mitmetes valdkondades suurenesid investeeringud märkimisväärselt (mootorsõidukite ja osade tootmine, elektroonika- ja elektriseadmete tööstus, mööblitööstus), kuid oli ka valdkondi, kus kapitalimahutused põhivarasse langesid tugevalt (masinate ja seadmete tootmine).

Eesti Konjunktuurinstituudi uuringu kohaselt hindasid tööstusettevõtted 2010. aastat tunduvalt positiivsemalt kui eelnevat. Esimeses kvartalis oli ettevõtete kindlustundeindikaator veel miinuspoolel, kuid järgmistel kuudel olid valdavad juba positiivsed hinnangud. Paranemine iseloomustas kõiki valdkondi: ettevõtetel oli rohkem tellimusi, tootmismaht suurenes, tootmisvõimsuste rakendatuse määr tõusis, ettevõtjate hinnangul paranes nende konkurentsi-võime nii sise- kui ka välisturul. Peamiseks probleemiks oli endiselt ebapiisav nõudlus, kuid selle olulisus langes. Suurenes tööjõu, seadmete ja materjali puudust maininud ettevõtete osatähtsus, kuid need kitsaskohad olid siiski teisejärgulise tähtsusega.

Tulevikku vaatasid ettevõtjad veelgi positiivsemalt. 2011. aasta alguses olid ootused kõrgemad kui aasta varem, kavatseti palgata täiendavaid töötajaid. Samas kerkisid ka hinnatõusu ootused. Ettevõtete kindlustunde kasv iseloomustas praktiliselt kõiki tööstusharusid.

Tulenevalt peamiste eksportturgude suhteliselt headest kasvuväljavaadetest võib Eesti töötlevas tööstuses oodata tootmismahtude üsna kiiret kasvu. Aasta teisel poolel kasvukiirus baasiefekti tõttu tõenäoliselt raugeb. Samas võib eeldada, et tootmismahu kasvu pole võimalik saavutada enam olemasoleva tööjõuga ning seetõttu võib prognoosida ka hõivatute arvu suurenemist tööstussektoris.

Töötleva tööstuse osatähtsus majanduses
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077