Autor: Tanel Raig • 28. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Arulaga.

Milline oli 2010. aasta Toftani jaoks? Töötajate arv ei muutunud, ikka samad 108 inimest. Töökohti loome sel aastal, seoses uue korrashoiustruktuuri loomisega, 4–5 inimesega on tegu.

Möödunud aasta oli meile edukas. Suurenes tootmismaht, müügihindade muutuse tõttu kasvas ka käive ning oli kõigi aegade kasumlikum aasta. Majanduskriis ei saanud meid korralikult kätte ühelgi aastal. Vaid 2008. aasta kasumlikkus oli tavapärasest veidi madalam, sellest hoolimata suutsime kõigil surutise aastatel tootmismahtu kasvatada. Eeltingimused kriisiga hakkamasaamiseks lõime varem, 2006. ja 2007. aastal. Kas ja kuidas muutus teie töötajate arv?

Milliseid investeeringuid tegite 2010. aastal? Tarbimine taastus kogu maailmas. Küll tasapisi – see andis võimaluse ka puidutöötlejatele, kes olid sunnitud tootmismahte 2008. ja 2009. aastal kärpima. Midagi erakordset sektoris aset ei leidnud. 2006., 2007. ja 2008. aasta meeletult kiire hinnatõusu ning sellele järgnenud languse kõrval tunduvad kõik muud protsessid tähtsusetud olema.

Investeerisime tehnoloogiasse – parandasime saagimistäpsust ja võtsime kasutusele skännertehnoloogiad – lahendus on unikaalne, suures osas prototüüp, mille oleme omas majas kujundanud. Praeguseks on seadmed lõpphäälestuse peaaegu läbinud ja saame minna sammu edasi tootmise poole, kus kaod on olematud, tagatud on kõikide toodete kõrge kvaliteet ning kõrge tootlikkus. Puidutöötlemises on selle kolmainsuse saavutamine äärmiselt keeruline. Oleme nende arengute üle uhked.Loeme investeeringuks ka uue korrashoiusüsteemi väljatöötamist. 2011. aastal tegeleme selle rakendamisega. Tegemist on investeeringuga täiendavatesse inimestesse ja protsessidest arusaamisesse – seda tüüpi investeeringud hakkavad muutuma oluliseks, kui tehnoloogia-investeeringud on ettevõttes tehtud. Millised välistegurid puidutööstust sektorina 2010. aastal mõjutasid?

Mis plaanid on Toftanil lähiaastateks?

Arvan, et teeme tööd edasi samamoodi, turule ja kliendile orienteerituna, otsime protsessides ja organisatsioonis kitsaskohti ning areneme iga päev sammukese. Suuremahulisi investeeringuid plaanis ei ole, aga valmisolek sarnasteks väljakutseteks on meil organisatsiooniliselt ja finantsiliselt olemas. Mis ootab Eesti puidusektorit lähiaastatel?

Tuleviku ennustamine on pärast viimaste aastate kiireid ja vastuolulisi arenguid väga ebatäpne töö - majanduskeskkond võib muutuda päevade jooksul nii meil kui ka mujal maailmas. Eesti metsatööstussektori mahuarenguteks oleks kindlasti vaja erametsaomanike majandamishuvi ärgitada, täna on jätkuvalt probleemiks erametsaomaniku maksuerisus. Arvan samas, et maksuerisuse eemaldamisel raiemahud Eestis hüppeliselt ei kasva ja kahjuks puudub maksuseaduse muutmiseks igasugune poliitiline huvi.Uute puidutöötlemisvõimsuste teke on samuti raiemahu taga kinni. See elavneb ilmselt 2012. aasta keskel, mil on teoreetiliselt jälle võimalik Venemaalt tooret juurde tuua. Need impordimahud aga jäävad kordades alla aastatel 2005–2007 toodule.Uusi saetööstusi ilmselt juurde ei tule. Pigem moderniseeritakse vanu ja võib-olla hakkab mõnes vanas asukohas mõni saetööstus jälle tööle. Kriisi üleelanud ettevõtetest keegi kadumas ei ole.