Vireen otsib võimalusi lihakondijahu müümiseks

Riigiettevõtte ASi Vireen toodanguks on lihakondijahu ja tehniline rasv, aga ettevõtte juhataja Peeter Maspanov tunnistas, et paraku pole seda sisuliselt võimalik Eestis realiseerida.

Euroliidust lähtuvad seadused nõuavad nimelt, et kõik esimese kategooria loomsetest jäätmetest valmistatud produktid peab n-ö ringlusest likvideerima ehk siis ladestama prügilatesse ja ka seal tuleb rangelt jälgida, et nende keskkonda sattumine oleks välditud.

Säärane nõue on tingitud Euroopa hirmust mõned aastad tagasi mitmes riigis lokanud nn hullu lehma tõve pärast. Ja kuigi Eestimaale see taud ei jõudnud, kehtivad nõuded ka siinmail. Kui tehases on käideldud kas või kilogramm esimese kategooria jäätmeid, muutuvad automaatselt ka kõik teised loomsed jäätmed eriti ohtlikeks, seega käsitletakse kogu Vireeni toodangut sellena. Seda ei tohi üldjuhul kasutada kütusena, väetisena ega mingil muul rahvamajandusele kasulikul moel. Põletamine on lubatud vaid selleks vastava tunnustuse saanud katlamajades, kusjuures põlemiskambris peab temperatuur ulatuma vähemalt 850–1100 plusskraadini, põletatav kraam peab ahjus viibima kindlaksmääratud aja. Sellepärast tuli Väike-Maarja tehase katel isegi pikemaks ehitada, et põlemisprotsess kauem kestaks.

Peeter Maspanov on aga seda meelt, et nõnda karmid nõuded on ajast ja arust ning on püüdnud seda juba aasta-poolteist ka keskkonnateenistuse ametnikele selgeks teha. „Praegu oleme lähedal sellele, et lihakondijahu ja tehnilist rasva käsitletaks kui piiratud kasutusalaga tooteid, mida võiks kasutada näiteks biokütusena,“ selgitas Maspanov. „Kuna aga selget otsust veel pole, oleme viimasel ajal kogunud oma toodangu lihtsalt lattu – seda on seal juba 3400 tonni.“

Maspanov räägib, et mõnda aega sai lihakondijahu ja rasva põletada endise ASi maxit Estonia tehases Häädemeestel ja Kunda tsemenditehases. Kuna aga lihakondijahu sisaldab palju fosforit, kartsid ehitusmaterjalide tootjad, et see hakkab kahjustama nende toodangut. Rohkem tunnustatud käitisi, mis võiksid loomseid jäätmeid põletada, Eestis praegu pole.

„Loodetavasti on nüüd siiski jää liikuma hakanud, meil on käimas konkreetsed läbirääkimised näiteks Narva soojuselektrijaama ning Ahtmes asuva Viru Keemia Grupi elektrijaamaga, ka keskkonnaamet on soostunud lihakondijahu põletamist lubama,“ rääkis Maspanov. „Meie tööstuse tulemusel saadav produkt on kõrge kütteväärtusega, jäätmete otse põletamine oleks kõige kallim variant neist vabanemiseks, sest loomakere sisaldab ikkagi kuni 80% vett.“

Jahu ja rasva põletamine on tema hinnangul kõige mõistlikum tee loomsetest jäätmetest vabanemiseks, sest nõnda on võimalik saada energiat. Ta lisas, et tehniline rasv on oma omadustelt näiteks üsna lähedane kergele kütteõlile, selle ainus viga on selles, et kipub juba + 33? C juures hanguma ja selle tõttu tuleb rasva pidevalt soojendada. TTÜs tehtud katsetused näitavad muuhulgas, et põletamisel käitub rasv diiselkütusele lähedaselt, peale selle on sel head määrimisomadused ning rasv ei sisalda väävlit.

Maspanov leiab, et ka tavalised hakkepuidukatlamajad saaksid tema tehase toodangut kütusena kasutada, aga kuna Vireeni toodang on siiski suhteliselt väike, asjaajamine selle kasutuselevõtuks aga katlamaja jaoks väga keeruline, siis ei viitsita sellega lihtsalt jännata. „See on lihtsam nendel, kellel olemas tõhus tuhaärastamise süsteem, sest jahu põlemisel tekkib üsna palju tuhka, millest tuleb omakorda lahti saada,“ ütles Peeter Maspanov.

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud