Miks tööstuses palk ei kasva?

Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on Eesti tööstuses veel liiga palju lihtsa allhanke tegijaid, kes peavad konkureerima arengumaade sadade miljonite vähenõudlike tööotsijatega. See ei võimalda ka Eesti tööstussektoril palka kasvatada.

Esimese kvartali palgastatistika järgi vähenes tööstussektoris keskmine brutokuupalk aasta tagusega võrreldes 1,28%. Keskmine brutotunnitasu tõusis 2,63%. Kui eksportivat tööstust on peetud Eesti praeguse majandustõusu mootoriks, siis miks ei ole ettevõtete müügiedu üle kandunud töötajate palkadesse?

Palgad mistahes eksportivas ettevõttes saavad vastata üksnes selle ettevõtte rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja kohale väärtusahelas. Kuid see on üldreegel. Kriisi ajal ei pruugi nii olla. Esiteks ei saa ettevõtted kriisi ajal peaaegu kunagi isegi tööjõukulusid, püsikuludest rääkimata,  enda jaoks optimaalsele tasemele viia, mistõttu on paratamatu, et pärast kriisi viibib ka töötasude tõus. Kuid kriisi kahjud ja reservide taastamise vajadus on ainult üks ja õnneks ka ajutine põhjus miks palgad ei tõuse.

Me ei tohi unustada, et enne kriisi kasvasid palgad Eestis tunduvalt kiiremini kui töö tootlikkus ning et see kasv oli tingitud odavatest laenudest ülesköetud sisenõudlusest, mitte Eesti ettevõtluse rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Majandus saab olla jätkusuutlikult konkurentsivõimeline aga siis, kui palgatõusu veavad ekspordile suunatud majandussektorid.

Eeltooduga vähemalt sama oluline on minu arvates aga asjaolu, et kriisi tulemusel tugevnes konkurents tootjate vahel veelgi, mis tõi kaasa veel kiirema tööjaotuse süvenemise ja veel suurema võimaluse valida erinevateks tootmisetappideks parimat kohta maailmas. Seda ka palgataseme mõttes. Samuti tõi konkurentsi tugevnemine kaasa vajaduse suuremateks arenduskuludeks.

Eestis on nii väärtusahelas kõrgel kohal asuvaid ja unikaalset arendustööd tegevaid ettevõtteid kui ka kõige lihtsama allhanke tegijaid. Ühe otsa inimesed konkureerivad maailma tippspetsialistidaga ja teise omad arengumaade sadade miljonite vähenõudlike tööotsijatega, ning paraku on neid teisi Eestis tunduvalt rohkem kui esimesi. On selge, et võimalused esimestel ja teistel palku suurendada on täiesti erinevad,  võib olla, et isegi vastupidised.

Loomulikult vähendab Eesti ettevõtete võimalust töötajate  palku suurendada meie Euroopa keskmisest ca kaks korda kiirem inflatsioon.

Lõpuks hoiab palkade tõusu tagasi, seda eriti aga madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel, suur tööpuudus.

Kas keskmise tunnitasu kasvu juures näitab keskmise kuutasu vähenemine tööstuse muutumist efektiivsemaks, kus ettevõtted on vähendanud ja lühendanud vahetusi, kuid kasvanud tellimuste hulk suudetakse väiksema ressursiga ikkagi ära teha?

Tunnitasu väikese tõusu põhjust võin üksnes oletada. Loogiliselt võib arutleda küll nii, et tootmine on muutunud efektiivsemaks, et vähema ajaga on tehtud enam tööd ja ilmselt see osaliselt ka nii on. Kuid ma ei arva, et see oleks toimunud eranditult töötundide vähenemisest tingitult. Kuivõrd tunnitasu peaks olema arvutatud kogu töötasu jagamisel töötundide arvuga ja kogutöötasu on meil kasvanud üsna tuntavalt, siis kaldun arvama, et tegu võib olla ka mitteproduktiivsete töötundide arvu vähenemise ja produktiivsete töötundide suurenemisega. Me oleme ju kõik kuulnud, et kriisi ajal muudeti küllalt sageli tööaja ja töötasustamise tingimusi ettevõtetes ja võib arvata, et see asjaolu muudab näitajate võrdlemist hetkel mõnevõrra keerulisemaks.

Millal jõuab palgakasv tööstusettevõtetesse?

Millal võib oodata palgakasvu tööstuses? Usun turumajandusse. Palgad hakkavad suurenema siis, kui seda nõuab olukord turul. Eestis on erialasid, kus palgad juba kasvavad, ja mitte väga vähe. Kuid see saab juhtuda ainult neis ettevõtetes, kes on suutelised palku suurendama. Neil ettevõtetel, kes ei suuda oma madalate palkade tõttu enam vajalikku tööjõudu hankida, tuleb uksed kinni panna.
Suutlikus või suutmatus suuremaid palku maksta on aga nagu alguses öeldud, otseses sõltuvuses iga ettevõtte rahvusvahelisest konkurentsivõimest, tema kohast väärtusahelas, innovaatilisusest ja loomulikult tootest, millega turule minnakse. Kui see koht muutub, muutub ka töötajate töötasu.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Teabevara