Autor: Anu Jõgi • 1. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Wikileaksi avalikustatud dokumentidest selgub, et gaasijuhtme rajamist surusid läbi nii Venemaa tippjuhid kui ka seda ehitav Nord Stream AG. Wikileaksi avalikustatud 250 000 dokumendist sadakond puudutab Nord Streami.

Soomet süüdistati keskkonnalubade liiga aeglases menetlemises. Soome valitsus käsitles Vene-Saksa gaasijuhet mittepoliitilise keskkonnaküsimusena, millele võimalikud vastulaused peaks esitama Lääne-Soone keskkonnaamet.

Venelastel oli asjast teistsugune arusaam. „Seda ei ole võimalik peatada,“ ütlesid Vene ametivõimud USA Moskva suursaadikule, „Venemaa valitsus sekkub peaaegu kindlasti asjasse, kui selleks peaks vajadus tekkima.“

Suursaadiku Washingtoni saadetud teate kohaselt ütles Venemaa välisministeeriumi ametnik juba 2007. aasta novembris, et gaasijuhe rajatakse igal juhul teiste riikide „häälekast protestist“ hoolimata.

2009. aasta suvel ja sügisel survestas Venemaa jõuliselt Soomet, kellelt keskkonnalubade saamine võttis Venemaa arvates liiga kaua aega.

Juuni alguses Soome peaministri Matti Vanhaneniga kohtudes kutsus Vladimir Putin teda üles kiiresti tegema ära keskkonna hindamist, edastas USA suursaadik Soome ametnike teate. Kohtumist nimetati jahedaks nii avalikkuses kui ka diplomaatilises kirjavahetuses.

Soome ametnikud kaebasid USA suursaadikule, et venelased ei mõista Soome seaduslikke protsesse. Venelased on harjunud sellega, et kui peaminister midagi toetab, siis on see ka käsk niimoodi tegutseda, ütles Soome ametnik.

Mõned Läänemere-äärsed riigid, eriti Balti riigid ja Poola, olid selgelt gaasijuhtme rajamise vastu nii julgeolekupoliitilistel kui ka majanduslikel põhjustel.

USA diplomaatide arvates uskusid poolakad, et Nord Streami mõte on anda Venemaale relvad, et ähvardada Poolat ja teisi Ida-Euroopa riike gaasisuluga.

Nord Streami võimalik mõte on selles, et Venemaa võib lõpetada gaasi vahendamise Ida-Euroopasse, ilma et see segaks rahakaid Lääne-Euroopa turge. Poolakate kartus põhineb Ukraina ja Venemaa vahel 2009. aastal aset leidnud „gaasisõjal“.

Rootsi Dagens Nyheteri tsiteeritud diplomaatilise kirjavahetuse järgi pidi Venemaa otsus katkestada gaasitarned Ukrainasse „kindlustama“ ja „suurendama“ toetust ehitatavale Nord Stremi juhtmele.

Nord Streami tegevjuht, endine Stasi agent Matthias Warnig ütles USA Moskva suursaadikule, et Venemaa diplomaatia on vahel “raske käega“.

7,4 miljardit eurot maksev Nord Streami gaasijuhe on Venemaale strateegiliselt ja majanduslikult oluline. Otsustav hääl ettevõttes kuulub Vene riiklikule gaasifirmale Gazprom, kellele kuulub 51 protsenti ettevõttest. Juhe hakkab transportima aastas poole miljardi euro eest gaasi. Ettevõte oleks teeninud märkimisväärset kahjumit, kui Läänemere põhja rajatav juhe oleks Soomest keskkonnaloa saanud hiljem.