Autor: Ain Alvela • 8. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meltsa hinnangul on probleem selles, et Eesti tootmisorganisatsioonidel pole aega mõelda  selle peale,  millised on tuleviku kompetentsid ja kuidas neid oma töötajates arendada. 

"Tuleviku töökohti kujundatakse täna, seda mõjutavad globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine  ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine," rääkis Meltsa. "Muutumas on kõik, mida me tööst teame – kus me töötame, kuidas me töötame, milliseid oskusi tööturul püsimiseks vajame, aga ka millist tehnikat kasutame töökaaslastega suhtlemiseks."

Tema sõnul on need organisatsioonid, kes näevad oma tulevikku kui möödunud aastate lineaarset pikendust, kurdavadki tööjõu nappuse üle. Mõeldakse liiga ametikohapõhiselt. Siis juhtubki, et uute, laialdaste oskustega inimesi on kohe vaja, aga võtta pole neid kusagilt. Inimeste  arendamine võtab aega, seetõttu on tulevikuvaade väga oluline.

"Töötajate poolelt saavad töö leidmisel tihti takistuseks ebareaalselt kõrged ootused, oskamatus ennast müüa, töössesuhtumine  ning kohanematus tööturu vajadustega, soovimatus ümber õppida ja elukestvalt areneda," leidis Moonika Meltsa. "Osa personaliotsingufirmasid on spetsialiseerunud üleostmisele. Ma ei arva, et see oleks sage, küll aga on kulukas ja võib olla ka ebaeetiline. Näiteks kui üleostja ostab üleostetud töötaja uuesti üle."

Ta usub, et inimene, kes raha pärast tööle tuli, raha pärast ka läheb.

"Paraku ei tööta inimesed ainult raha pärast. Võtmeisikud on pigem lojaalsed oma professioonile," lisas Meltsa.