Autor: Ain Alvela • 1. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti näitab end Hannoveris uuendusmeelse tööstuspargina

Järgmisel nädalal siirdub 13 Maarjamaa ettevõtet Saksamaale Hannoveri tootmismessile, et tutvustada Eestit kui Põhjamaade suurimat, uuendusmeelsetele firmadele avatud tööstusparki, kus tihedat koostööd teevad tootmisettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, ja IT-sektor.

Nende kuraditosina ettevõtte ekspositsioon seatakse üles 60 ruutmeetri suuruses innovatsiooniboksis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) egiidi all ning ennekõike tutvustatakse seal mitte niivõrd uusi tooteid, vaid uuendusmeelseid tehnoloogiaid, mille rakendamise abil on võimalik nende toodeteni jõuda.

„Messil osalemise peamine eesmärk on leida Eesti ettevõtetele uusi kasulikke ärikontakte,“ selgitas EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas. „Teine eesmärk on tutvustada Eestit ja siinseid ettevõtteid kui kompetentseid ja innovaatilisi partneid masinatööstuse, elektroonika ning infotehnoloogia valdkonnas, tugevdades sellega Eesti ettevõtlussektori mainet tervikuna.“

Korjas toob näitena ettevõtete vahelisest koostööst välja kolme Eesti ettevõtte – Saku Metall, IPA, Radius – ühise tegutsemise tulemuse, milleks on Bombardier´i kiirrongides praegu juba kasutusel olevad kliimaseadmed. Kusjuures see koostöö sai alguse kolme põhimõtteliselt omavahel konkureeriva ettevõtte osalemisest Hannoveri messi ühisstendis mõned aastad tagasi.

Juba mõnda aega oma maailmas ainulaadsete jälgimisseadmetega üleilmset turgu kompav OÜ Defendec tutvustab Hannoveris nn targa kodu tehnoloogiat, mida põhimõtteliselt saab rakendada ka näiteks tööstuses tootmisprotsessi raskesti ligipääsetavate lõikude jälgimiseks ning mis põhineb juhtmevabade sensorite võrgul, mille signaalid saabuvad regulaarselt peaarvutisse. Defendec on nimelt jõudsalt edasi arendanud omal ajal USA sõjatööstusest alguse saanud tehnoloogiat, lisanud sellele arvutisüsteemil tugineva võrgukihi ning soovib nüüd leida partnerit, kes aitaks süsteemi tootmisküpseks juurutada.

Defendeci juhataja Jürgo Preden on seda meelt, et Eestis oleks lootusetu leida firmat, kes suudaks sääraseid seadmeid omal jõul toota ja globaalselt turustada.

„Et säärase tootega maailmas läbi lüüa, tuleks luua erinevatest ettevõtetest koosnev infrastruktuur, kusjuures meie ambitsioon ei ole kuulsust koguda selle süsteemi tootjana,“ selgitas Preden. „Meie ülesanne on koostöös TTÜ-ga lahendada praktilisi probleeme valdkonnas, mis tagaks töökindlate ja ettearvatavalt käituvate arvutisüsteemide loomise. Tehnoloogia peaks küpseks tegema ettevõte, kes neid riistu tootmas hakkab.“

Defendeci jälgimissüsteemi tööpõhimõte seisneb kümnete ja sadade sensorite paigaldamises jälgitavale objektile, näiteks korterisse. Nendest sensoritest igaüks toimib iseseisvalt justkui omaette arvutina, ja annab häiret vastavalt sellele, kuidas ta on programmeeritud.

„Kõigile on ju teada, et rahvastik vananeb, suund on aga võetud koduhooldusele. Sellistest sensoritest kokkupandud süsteem võimaldab näiteks vanainimest ilma hooldaja pideva kohalolekuta ikkagi turvaliselt jälgida,“ rääkis Preden. „Meie süsteemi eelis teiste analoogsete ees on nende sensorite väiksus ning kaabelduse puudumine. Maailmas pole teist nõnda väikest andurit, mis suudaks näiteks asustamata kohas, ütleme metsas, töötada ja infot edastada aasta või enamgi.“      

Satelliitantenne tootva Vertex Estonia juhataja Aleks Rulkov tunnistas, et Hannoveri mess on Euroopa kõige esinduslikum tööstusmess, kus jagub kohta kõigile.

„Globaalse haardega korporatsioonid pakuvad kontseptuaalseid lahendusi, teadlased tutvustavad homseid tehnoloogiaid ja materjale, tööstuse eri valdkonnad pakuvad maailma tipprakendusi,“ loetles ta. „See on koht, kus tuhanded, kui mitte kümned tuhanded rakenduslike kõrg- ja keskastme koolide õpilased panevad paika oma edasise elu, karjääri ja töö prioriteedid. Messi tööpäevad on üheksa tundi pikad ja väga intensiivsed.“

Vertex Estonia on osalenud Hannoveri tööstusmessil nii oma stendiga, kui ka Soome ülikoolide, Šveitsi Arengufondi  ja Eesti ühisstendidel.

AS Volta on siiani keskendunud eelkõige siseturule, kus ettevõtte koostööpartneriteks on olnud ka suuremad Eesti ehitusfirmad. Projekteeritud ja valmistatud on lahendusi, mis on nõudnud erivalgusteid ning kõrget töökindlust – Tallinki büroohoone, Tartu Veemõõdusammas, mitmed kaubanduskeskused jmt. Nüüd otsitakse Hannoveris võimalusi ka piiri taga läbilöömiseks.Volta tegevdirektori Aivar Reiviku sõnul tutvustab ettevõte messil võimalusi lahendada üldvalgustust ainult LED-elementide baasil.

„Laialtlevinud arusaam, et LED-valgustus on nõrk, vastab tõele ainult odavlahenduste puhul,“ nentis Reivik. „Kvaliteetne LED suudab tagada ka näitusesaalis vajalikud 1000–2000 luxi, olles seejuures kõrge kasuteguri, töökindluse ja väga pika elueaga, ka ei kuumuta need valgustid eksponente.“

Innovatsiooni ja teaduskeskuse IMECC juhataja Jüri Riives märkis, et IMECCi eesmärgid Hannoveris on seotud eelkõige tehnoloogia arenduskeskuse tutvustamisega  rahvusvahelisel tasandil läbi kolme põhifookuse.

„Tutvustame äri ja tootmisprotsesside planeerimise integratsiooni e-tootmise ja toote elutsükli juhtimissüsteemi baasil, pakume välja kulu- ja ajasäästlikke lahendusi väike- ja keskmistele ettevõtetele protsesside automatiseerimise valdkonnas ning iseorganiseeruvaid reaalajas toimivad jälgimis- ja diagnostikasüsteeme,“ tutvustas Riives IMECCi tegevust messil. „Need kolm fookust ja neis arendatavad projektid on suunatud ettevõtte juhtimise ja protsesside automatiseerimise arendusele, tulevikutehase loomise eesmärgil.“

Riives on seda meelt, et koostöövõrgustike arendamine võimaldab edendada kulusäästlikku tootmist ning avardab teadus-arendustöö võimalusi. Need on tema hinnangul ka põhjused klastriarenduseks ja koostöövõrgustike tekkeks.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077