Autor: Indrek Kald • 29. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil (2013–20) tuleks elektrisektori ettevõtetel üldiselt kõik oma saastekvoodid osta, kuid tänase otsusega lubatakse Eestil ja veel üheksal liikmesriigil anda elektrijaamadele piiratud hulgal tasuta saastekvoote.

Liikmesriigid kiitsid otsuse elektrijaamadele tasuta saastekvootide eraldamise kohta üksmeelselt heaks novembris 2010 toimunud ELi kliimamuutuste komitee istungil ning täna võttis komisjon selle ametlikult vastu.

Kõik kümme liikmesriiki – lisaks Eestile Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia – peavad komisjonile 30. septembriks taotluse esitama, kui nad soovivad elektrijaamadele tasuta saastekvoote anda. Komisjon hindab taotlusi ning tal on õigus kuue kuu jooksul kogu taotlus või osa sellest tagasi lükata.

Kuna selline taotlus on erand üldreeglist, mille kohaselt peab elektrisektor alates 2013. aastast oma saastekvoodid ostma kas enampakkumisel või järelturul, tahab komisjon kindel olla, et sellise erandi tegemine ei tööta vastu saastekvootidega kauplemise direktiivi üldeesmärkidele ega osutu kokkusobimatuks ELi riigiabi eeskirjade ega siseturueeskirjadega.

Saastekvootidega kauplemise direktiivi uuendatud versiooni kohaselt arvatakse elektritootjatele tasuta antud saastekvoodid maha liikmesriigile enampakkumisel müümiseks antud saastekvootide arvust. Seetõttu vähendab igasugune tasuta jagamine enampakkumise tulusid, kuid ei mõjuta eraldatavate saastekvootide koguarvu ega ka teiste liikmesriikide saastekvootide eraldamist ega enampakkumistulusid.

Heitkogustega kauplemise direktiiv vaadati läbi ja võeti vastu 2009. aastal ning see moodustab osa kliima- ja energeetikaalaste õigusaktide kogumist, teatas Euroopa Komisjon.