Autor: Anne Oja • 20. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Esindan seda gruppi ettevõtjatest, kes arvab, et riigi peale ei ole äri ülesehitamisel mõtet väga palju loota," lausus Milder. Ta lisas, et ettevõtja jaoks on kõige olulisem stabiilsus nii sise- kui väliskeskkonnas ja kui riigil hakkab tekkima vahendeid, peaks ettevõtjad senisest rohkem sõna võtma, et selle raha suunamine oleks mõistuspärane.

"Täna on meil väga raske öelda, kui palju ettevõtteid on meie oma ettevõtted või kui suur on meie oma eksport. Reeksport pole tegelikult meie oma eksport, vaid kellegi teise logistiline struktuur. Oleks mõtet teha vahet, kes siin väärtust loovad ja neid toetada," ütles Milder riigi jagatavate ettevõtlustoetuste kohta.

Milder mainis, et paljuräägitud tippspetsialistide küsimus on praeguseks tegelikult lahendatud. "Ettevõtted, kellel neid vaja on, on selle tegelikult juba ära lahendanud. See lahendus on ehk pisut keerulisem kui riigiga koostöös oleks tehtud," selgitas ta.

Näiteks BLRT on oma 500 võõrtöölise probleemi lahendanud nii, et veab inimesi kevadel ja sügisel ettevõtte kulul Ukrainasse kartulit maha panema ja üles võtma.

Milder arvas, et pole mõtet rääkida sotsiaalmaksu lae kehtestamisest, kui välismaalased ei saa siia tööle tulles kaasa võtta oma perekonda. "Kaks aastat tagasi, kui mina sellega tegelema pidin, oli Tallinnas vaid üks kool, kus sai omandada inglisekeelset haridust ja ma ei usu, et olukord praegu parem on," märkis Milder.