7. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muldmetallide mürgine jalajälg

Haruldased muldmetallidel on võtmeroll globaalsetes püüdlustes minna üle puhtamale energiale. Samal ajal tekitab nende kaevandamine ja töötlemine suuri keskkonnaprobleeme, mida Hiina seni suurima tootjana ei ole enam nõus kandma.

Hiina haruldaste muldmetallide tööstus tekitab igal aastal rohkem kui viis korda rohkem jäätmegaasi, sealhulgas surmavat fluori ja vääveldioksiidi, kui kõik USA kaevandused ja naftarikastustehased kokku. Mürgisele gaasile lisandub kümneid miljoneid tonne jäätmevett, mis sisaldab vähki tekitavaid raskemetalle nagu näiteks kaadmium. 

Keskkonnaprobleeme on olnud ka teistel haruldaste muldmetallide tootjatel. Nii maksis näiteks USA Molycorp 90ndatel aastatel mürgise heitvee lekke eest riigile 1,6 miljonit dollarit.

Keskkonnaprobleemid on olnud ka Baotou piirkonnas tegutseval muldmetallide tootjal Baotou Steel Rare-Earth Hi-Tech Co.-l. Mongoolia siseosas tegutseva kaevanduse radioaktiivseid jääke ümbritseva tammi lekked on reostanud ümbruskonna jõgesid. Nii on pidanud Baotou Steel pidanud kohalikule valitsusele maksma ligi 75 miljonit dollarit.

Hiina plaanib keskkonna hoidmise eesmärgil nüüd haruldaste muldmetallide tootmist ja eksporti piirata. Valitsus on vähendanud ekspordikvoote 2011 aasta esimeses pooles 35 protsenti. Läinud aasta teises pooles vähendati eksporti juba 72 protsenti, mis enam kui kahekordistas haruldaste muldmetallide hindu.

Haruldased muldmetallid ei ole haruldased sõna otseses tähenduses. Metallid on saanud oma nime selle järgi, et neid on raske kaevandada. Nii näiteks esineb tseeriumi, mida kasutatakse patareides, maakoores sagedamini kui näiteks vaske.

Eesti on üks vähestest maailma muldmetallide tootjatest. Sillamäel asuv Silmet toodab praegu 2-3 protsenti maailmas kaevandatavatest muldmetallidest ehk siis umbes 3000 tonni aastas.

Autor: Katri Soe-Surén

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077