Eksport annab pikka vilet

Mida kvartal edasi, seda rasvasemate pealkirjadega on olnud tänavu põhjust kirjutada majanduse vedurist ehk kaupade ekspordi kasvust.

Esimene reibas vedurivile pärast pooleteiseaastast mõõna kostis tänavu kevadel, kui statistikaamet raporteeris, et kaupade import kasvas jaanuaris võrreldes mullu sama ajaga 11 protsendi võrra.

Tänavu septembris kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama ajaga jooksevhindades juba 41 protsendi võrra ning kolmandas kvartalis kokku 36 protsendi võrra. Enim veeti välja raadio-, televisiooni- ja sideseadmeid, samuti puitu ja puittooteid ning masinaid, seadmeid ja metallitoodangut.

Tõmbab majandust käima
"Eksport tõmbab majandust käima ja ma loodan, et ka Ericsson on saanud sellesse oma panuse anda," ütles elektroonikatööstuse ASi Ericsson Eesti juhatuse esimees Veiko Sepp. "Ehkki meil on tänavust aastat eelmise aastaga raske võrrelda, sest mullu augustis käivitasime uue tehase, võib ühte kindlalt väita - meie ekspordimahud on tänavu kõvasti kasvanud." Sepp rõhutas, et kui nad seni tegid mobiilsidevõrkude tugijaamade tarbeks mooduleid ja erinevaid osi, siis alates selle aasta maikuust pannakse Tallinnas kokku tugijaamasid ehk väljastatakse lõpptoodangut.

Võimalus olla suurel turul
Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) tegevjuhi Ott Otsmanni hinnangul ulatub puittoodete osa koguekspordist umbes 15 protsendini. "Eksport võimaldab olla suurel turul ja müüa toodang lisandväärtuse näol maha," rääkis Otsmann. "Kusjuures puidu ja metsatööstuse puhul on tähtis veel ka see, et puu kasvab meil siin päikeseenergia toel ja seega kogu lisandväärtus luuakse kohapeal ning raha tuleb vaid väljast vastu võtta."

EMTLi värske juhatuse esimees, ASi UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Ando Jukk ütles, et kui näiteks toiduainete tööstus ja energeetika saavad orienteeruda siseturule, siis teised sektorid saavad tööd ikkagi peamiselt vaid ekspordi toel. "Kui siin veel filosofeerida, siis alates raietöödest saame me juba rääkida ekspordile orienteerumisest, sest tulemustasu tuleb ekspordist," seletas Jukk. "Majanduse kasvuks on vaja raha ikkagi lisandväärtuse toel väljast sisse tuua."

Tiki kaubamärgi all haagiseid tootva ja eksportiva ASi Bestnet juhatuse esimehe Tõnu Lelumehe sõnul on masinatööstus oma vankrit vedanud kogu aeg ühtlaselt. "Masinaehituses ei ole praegu midagi olulist juhtunud," kommenteeris Lelumees fakti, et ekspordikasvu on paljuski aidanud vedada just see sektor. "Siin on taga pikaajaline ja sihipärane igapäevane töö."

Tasub pakkuda omatooteid
Lelumehe kinnitusel on nii tema kui ka teised masinatööstuse liidu juhatuse liikmed aastaid rääkinud, et Eesti ei ole enam atraktiivne odava allhankemaana. "Ei ole enam mõtet vinkelrauda pooleks saagida, midagi kokku keevitada ja üritada seda maha müüa," toonitas ta.

"Maailmas on odavamaid tegijaid ja me ei suuda nendega võistelda juba eeskätt selle pärast, et meie ressursid on piiratud. Küll aga saame me kaasa rääkida teadusmahukama allhanke tegemisel ja omatoodete pakkumisel. Ja mida mitmekesisem on tooteportfell, seda suurem tõenäosus on edukalt hakkama saada," rõhutas ta.

Osale arutelus

  • Väinu Rozental

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara