Autor: Kadri Bank • 19. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"IKEA roll Leedu mööblitööstusele on üüratu," kirjeldab Leedu ettevõtluse arendamisega tegeleva Invest Lithuania peaanalüütik Dalius Simenas. "Enne kriisi teenisid mööblitootjad kaks kolmandikku eksporditulust IKEA keti kaudu. On näha, et see jätkus ka selle aasta esimeses pooles."

Simenase sõnul korvas mööblihiiu kaudu tehtud eksport kohaliku turu kahjumid. "Meie tootjad võitsid koos IKEAga, sest madala hinnaga kvaliteetmööbel oli nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika tarbijate jaoks eriti kokkukuivavate sissetulekute ja ebakindluse ajal palju atraktiivsem." Leedus on kümneid mööblitootjaid, kes on kasvanud IKEA-le tarnijaks olemise kaudu.

"IKEA on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud firmad võivad allhanke kaudu olla osaks rahvusvahelise edu ahelast," lisab analüütik.

Eesti mööblieksport kaotas kriisis 18%

Leedu IKEA-le toetuva mööblitööstuse kasuks räägib ka statistika. Viimase viie aasta jooksul on Leedu mööbli ja teiste sisustuskaupade eksport kasvanud 11%, samas kui Eestis vaid 4% ja Lätis 3% võrra vähenenud. Ka kriisiaastail on Leedu mööblitööstus olnud regiooni võitja – mööbliekspordis on nad kaotanud 15%, Eesti veidi enam 18% –, Läti ekspordib aga koguni kolmandiku võrra vähem mööblit.

Võib oletada, et kui Eestis oleks IKEA mööblitarnijaid, võiksime troonida Baltimaade mööbliekspordis esikohal. Eesti mööblitootjad ei paista Rootsi suunas aga vaatavatki.

"Ma pigem arvan, et IKEA rong on Eesti jaoks läinud," ütleb Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees, Standardi üks omanikke ja turundusjuht Priit Tamm.

Eesti mööblitöösturid eelistasid oma brände

Tamm meenutab, et veel kuus-seitse aastat tagasi tegid Eesti mööblitöösturid IKEA-le allhanget, kuid siis otsustas IKEA Eestist allhanke odavamatesse riikidesse viia. Siinsed mööblitöösturid seisid valiku ees, kas keskenduda mastaapsetele jaekettidele nagu IKEA või hakata välja töötama oma brände.

Tamme sõnul eeldaks koostöö Ikeaga ainult sellele kliendile keskendumist, mis tähendab, et kogu äriplaani struktuur, ettevõtte filosoofia peakski rajanema põhimõttel "IKEA pluss teised suured jaeketid". "Kui IKEA-lt lepingu saad, siis sealt tulevad ka meeletud mahud, aga neid tuleb osata õigesti juhtida."

Ta lisas, et 2002.–2003. aasta paiku tehti Eestis allhanget aastas ligi sada miljonit krooni – nii väikestest mahtudest pole maailma suurim sisustuskaupade kett huvitatud.

Tamm lisab, et Eesti mööblitööstus on IKEAst loobudes end ise n-ö väikseks arendanud. Kümnendi esimesel poolel kurdeti IKEA hinnapoliitika üle ja räägiti IKEAst kui tondist, aga IKEAga koostöö oleks eeldanud tarnijailt endilt juurdeinvesteeringuid nii tootearendusse kui ka tarnimisse.

Tamme sõnul on ka selge, et IKEA ei planeeri koostööd tootjatega sellisena, et allhankijad iga paari aasta tagant pankrotti ajada. Ta lisab, et IKEA peab ka maksetähtaegadest korralikult kinni. Standardil endal kadus kümnendi algul kasvama hakanud büroo- ja hotelliprojektide realiseerimise taustal huvi IKEAga jätkata.

IKEA nõudis igal aastal hindade alandamist

ASi Tarmel juht Aare Paloots ütleb, et ka neil on IKEAga koostööst juttu olnud, aga kuna kaalukategooriad on erinevad, pole sellest asja saanud. Palootsa sõnul seisneb oht selles, et IKEA muutub domineerivaks ostjaks. "Ja vähemalt mööblitööstuses oli küll nii, et igal aastal pidid hinnad langema. Ja kui ei langenud, viidi hanked siit ära. Me oleme Eestis juba kaks korda selle reha peale astunud."

Ka Paloots ütleb, et IKEAga koostööks peab tegemist olema suure ja efektiivse massitootmisega, aga suuri mööblitootjaid Eestis praktiliselt ei leidu. Tarmel ise näeb endal piisavalt kliente ka väiksematel ja lähematel turgudel.

Priit Tamm nimetab mitmeid põhjusi, miks Baltimaades on IKEAga koostöö läinud leedukate kätte. "Üks asi, et Leedu kulubaas on teine, aga leedukad oskavad eestlastest suuremalt mõelda. Neil on olnud kuningas, nad on katoliiklased – mentaliteet on teine." Ja ka tehased on Leedus suuremad.

Leetu võib tulla IKEA kauplus

3–5 aasta jooksul võib Leedu saada Baltikumaade esimese IKEA poe.Mõni nädal tagasi arutasid rahvusvahelised jaemüüjad Riias selle üle, kuidas tuua suurkette, nagu IKEA ja H&M Balti riikidesse. Biznes & Baltija vahendas Läti kaubanduskeskuste ameeriklasest omaniku Jerry Wirthi sõnu, kelle arvates kasvab jaemüüjate huvi Balti riikide vastu alates järgmisest aastast, kui Eesti võtab kasutusele euro.

Vähemalt IKEA gruppi paistab see asjaolu küll külmaks jätvat. Ettevõtte pressiesindaja Charlotte Lindgren ütles Äripäevale, et neil pole ühtki plaani lähiajal avada poodi Eestis ega ka Lätis. "Kuid me jälgime lähemalt Leedu turul toimuvat ning IKEA pood võiks seal reaalsuseks saada kolme kuni viie aasta jooksul," lisas ta.

Euroopal Hiina ees mitmeid eeliseid

Kokkuhoid logistikakuludelt, kiiremad tarnetähtajad ja lihtsam omavaheline suhtlemine on IKEA-le tarnijate hinnangul Euroopa tootjate eelised Hiina ees.

Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul on nii IKEA kui ka teiste suurte tegijate puhul näha, et usaldusväärseid partnereid otsitakse järjest rohkem Euroopast. "See on selge trend ning Ida-Euroopa ja meie jaoks on see suur võimalus," märgib ta.

Üks Euroopa eeliseid on kokkuhoid logistika pealt. Wendre ehitas viis aastat tagasi Pärnusse lao, kust tekid-padjad viiakse otse suurematesse IKEA kauplustesse või transiitladudesse üle Euroopa. "Valmistooteid pole mõistlik kaugele transportida," selgitab Roosaar. Ta lisab, et lähemal asuvad tarnijad suudavad kiiremini tarnida, omavaheline suhtlus on lihtsam ja tooted sageli kvaliteetsemad.

Ka Hansa Candle'i juht Tarvo Moss usub, et tarne kiirus ja -kindlus on ühtedeks eelisteks, miks IKEA endiselt allhankijaid Euroopast otsib. IKEA õhutab tootjaid peale efektiivsema tootearenduse ka logistikakulude säästmisele ja näiteks Skandinaavias tarnib Hansa Candle oma küünlad otse poodidesse.

IKEA-le salvrätikuid tootva Horizon Tissue OÜ juht Vishal Tulsian nõustub Roosaarega, et Euroopa tarnijatelt ostmisel on peale tarnekiiruse plussiks ka toodete kvaliteet. "Euroopal on endiselt teatud tehnoloogilised eelised kindlale turule mõeldud toodete osas. Näiteks meie trükitud salvrätid on disainitud spetsiaalselt igale Euroopa riigile, mille tarnijad me oleme," märgib Tulsian. "Kuna Eesti on strateegiliselt lähedal ülejäänud Euroopale, on siit ka lihtsam välja selgitada, millised on nende riikide nõudmised toodetele."

Horizon Tissue on hea näide ka Aasia-Euroopa-suunalises tarnimisest vastuvoolu ujujast, sest nende toodangut eksporditakse ka Aasiasse.

Euroopa eeliseks võib pidada ka seda, et siin regioonis on väidetevalt vähem probleeme loodus- või tööjõuvaenulike tootjatega ja IKEA püüab end näidata loodusest ja tööjõust hooliva ettevõttena.