Autor: Katre Pilvinski • 3. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"20 aastat tagasi Eesti suurim tööandja Kreenholm – tol ajal oli seal ligikaudu 13 000 inimest tööl – on sellisesse seisu jõudnud. Kindlasti on täna veel tegutseva ettevõttega tegemist, kus töötab üle poole tuhande inimese," rääkis Taliga.

Ta lisas, et saab aru, kui ettevõttes on puhaskahjum 800 000 krooni ja ettevõte on olnud pikka aega keerulises majandusseisus, siis loomulikult võib omanik öelda, et see ei saa jätkuda. "Aga hea oleks see, kui toimivale ettevõttele leiduks omanik. Kas seda pankrotiprotsessi käigus leidub või mitte, seda ma ei oska arvata," sõnas ta.

"Arvestades puuvilla hinnatõususu, mis on maailmaturul viimastel kuudel praktiliselt kahekordseks kasvanud, on täna olukord üsna keeruline või vähe lootustäratav," kinnitas Taliga. "Kahtlemata on meie jaoks probleem see, mis saab sellest enam kui poolest tuhandest inimesest, kui nad reaalselt töö kaotavad," nentis ametiühingujuht.

Eraldi küsimus on Taliga sõnul see, kas koondamine kutsub inimestes esile mingi sotsiaalse plahvatuse või mitte. "Varasemad koondamised on Kreenholmis käinud väiksemate portsudega," märkis ta. Kas neil inimestel on võimalus uut töökohta saada ja kuidas nad toime tulevad, see on terve sotsiaalsete pingete pundar, mis selle otsuse tulemusena võib plahvatada, lisas Taliga.

"Tänasel päeval tekib uusi töökohti vähe ning teisest küljest on tegu spetsiifilise tootmisettevõttega ja enamik inimestest, kes seal täna hõivatud on, ei leia samal kutsealal sama kvalifikatsiooniga tööd," rääkis ta. "Eesti tööturu poliitika pikaajaline alarahastatus annab siin jälle negatiivse tulemuse," märkis Taliga.