Riigikogu kuristikukursil: "Tamme Auto" seadus

Kaks aastat tagasi püüdsid IRLi, sotside ja roheliste saadikud Reformierakonna ja Rahvaliidu saadikuid korrale kutsuda soovitades mitte kirjutada maapõueseaduse muudatuse eelnõusse ainult Kiviõli Keemiatööstusele kasulikku punkti.

Nimelt tekkis maapõueseaduse muudatuse eelnõusse 2. ja 3. lugemise vahepeal 12. punkt.

Eelnõusse poogiti Reformierakonna ja Rahvaliidu saadikute toel punkt, millega saab üks Ida-Virumaa firma õiguse kaevandada aastas täiendavalt pool miljonit tonni põlevkivi. 

Sisuliselt kinkis parlament OÜ-le Tamme Auto uue kaevandamisloa, mis võimaldas aastas ammutada 1,5 miljonit tonni põlevkivi.

Paar aastat varem väljastas toonane keskkonnaminister Villu Reiljan Tamme Autole loa mahuga miljonile tonnile.

Näiliselt oli täienduse tekst süütu, öeldes, et uusi reegleid ei rakendata taotlustele, mis on juba läbinud keskkonnamõju hindamise ja mille kohta on Eesti Maavarade Komisjon teinud ettepaneku loa andmiseks.

Sel juhul kantakse lubadele "taotluses määratud kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär".

Ettepaneku autorid tõid põhjuseks õiguskindluse põhimõtte austamise. Nimelt peatati paar aastat varem eest "ka nende taotluste menetlemine, mille puhul oli loa andmine sisuliselt juba otsustatud, kuid vormistamata".

Reformierakonna ja Rahvaliidu poliitikute poolt läbi surutav säte puudutas tegelikkuses vaid Tamme Autot, kelle jaoks on põlevkivi kaevandamine vaid üks tulutoov kõrvaltegevus. 

Roheline Marek Strandberg rääkis teise lugemise ajal riigikogu suure saali kõnetoolis 12. punktist kui eriti häbiväärsest.

"Meile on aeg-ajalt probleemiks ja ka ühiskonnale on aeg-ajalt probleemiks meie maine (mõtleb riigikogu - toim). Selle eelnõu 12. punkt on meie meelest üks koht, mis meie mainet taas tõsiselt kuristiku poole lükkab.

Minu ja ma arvan, et paljude siin saalis viibijate arvates on Riigikogu roll seadusloome, mitte eriõiguste andmine. Seda parandusettepanekut, mis on nii kaunisti sõnastatud sellesama seaduse eri punktidele viidates, võib ju ka lahti seletada väga lihtsal moel ja nii peaks see siis olema ka seadusesse kirjutatud, et rahvas sellest selgesti aru saaks, ehk seadus ei kehti praegusel juhul ühe ettevõtte suhtes, mille nime esimene pool on "Kiviõli" ja teine pool "Keemiatööstus". Selliste eriõiguste tekitamine on kombeks paljudes riikides, kus demokraatiaga palju pistmist ei ole.

Uskuge, selliste üldise seaduse mõttest ja üldise seadusloome mõttest väljapoole jäävate eriõiguste andmine ei heida just kõige kaunimat valgust Riigikogu tegevusele ja hoiab alati üleval kahtlusi, et "miks küll nii".

Kui kõigile kehtivad üldhuvis toimivad seadused ja reeglid, siis neid ei peaks sellises seadustekstis, nagu seda on kõnealune seadustekst, mida me arutame, kuidagimoodi muutma või eristama ühte või teist ettevõtet.

Sellisel moel seadustesse eriõiguste sissekirjutamine, kuigi see eriõigus on varjatud sellise ajast ja tegevusest tuleneva juriidilise kamuflaaži alla, selliste eriõiguste tekitamine ei ole siin saalis enam kohane.

On aasta 2008, me oleme riigi tasemel välja öelnud, et me soovime keskenduda innovatiivsele majandusele, teadmistepõhisele majandusele, ja uskuge, head kolleegid, üks ettevõte, mis väänab põlevkivist küllaltki vana tehnoloogiaga välja õli ja müüb seda ettevõtetele, kes korraldavad naftatransiiti Läänemerel, ei ole see innovatsioon, mida siinne saal peaks toetama.

Seetõttu kutsun ma Riigikogu liikmeid üles hääletama selle kummalise, Riigikogu mainet kompromiteeriva ettepaneku väljaarvamise poolt sellest eelnõust.

Riigikogulane, IRL-i fraktsiooni tollane liige Marko Pomerants rääkis vahetult enne maapõueseaduse muudatuseelnõu lõpphääletust, et valitsuse esitatud eelnõu on küll päris hea, aga meepotti on sattunud siiski tõrvatilk.

"Minu meelest läks asi käest ära siis, kui, kuidas öelda, üldistest printsiipidest lähtudes, aga väga konkreetselt hakati tegelema selle ühe konkreetse ettevõtte murega ja ma kohe täiesti siiralt võin öelda, et selle debati algatamisel on mul endal ka roll olemas, et see selgus saada.

Aga asi läks ilmselt käest ära siis, kui siin hakkasid samas küsimuses toimima erinevad motivatsioonid ja seda, ma arvan, neljal erineval moel, ning lõpptulemus on nagu koeratoidu reklaam.

Eelmisel nädalal läksime siin selleni, et hakkasime põlevkivi kaevandamist ja ringiraha omavahel siduma, nii et edaspidi võime ju panna mahepõllumajanduse ja lastetoetused ühte pakki.

Ma ei arva, ja usun, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon arvab samamoodi – me ei ole saanud seda värskelt arutada –, et selle seaduse hääletus peaks kuidagi olema seotud meie keskkonnaministri isikuga, pigem vastupidi, üldse ei ole kuidagi seotud.

Vaatamata sellele teeb Isamaa ja Res Publica Liit hääletusel niimoodi, et me ei hääleta selle eelnõu poolt ja oleme valmis asuma kõikide osapooltega, juhul, kui seda seadust vastu ei võeta,  ühtedest motiividest, ühtedest ainsatest motiividest lähtudes seda eelnõu taas arutama. Ja midagi väga traagilist selles ei ole.

Mis puudutab Kiviõli Keemiatööstuse rahvast, siis ma arvan, et kahe punkti vahel kõige otsem tee on sirge."

Osale arutelus

  • Kadri Paas

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud