Autor: Kadri Paas • 19. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Omandi lahutamise nõue ei ole absoluutne. Näiteks Saksamaal jääb gaasi müüja torude omanikfirma omanikuks ka edaspidi. Piiratud on vaid ettevõtte juhtimises osalemine. Kahjuks Eestis puudub sisuline arutelu ning ainuke loosung on Venemaa gaasist vabanemine," kritiseerib Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov Reformierakonna tagatoas ja Eleringi kontoris valminud maagaasiseaduse muudatusettepanekut.

Kotovi sõnul võib täheldada Eleringi juhi Taavi Veskimäe ambitsioone saada endale ka Eesti gaasivõrgud.

"Seaduse eelnõu taga ei oska kahtlustada võimalike LNG terminali rajajaid, sest nii Paldiski kui Muuga terminalid on täna saanud vastuse, et liitumine ülekandevõrguga on võimalik. Ehk poliitikute väide, et Eesti Gaas takistab konkurentsi, on alusetu ega vasta tegelikkusele," väidab Kotov.

Gaasivõrkude eraldamine ei too Eesti Gaasi esindaja sõnul kaasa hinnalangust.

"Samuti ei ole mingil moel garanteeritud, et uus võrkude omanik üldse investeerib võrkude arengusse. Tõenäoliselt on uuel omanikul samad, mis täna Eesti Gaasilgi. Milliseid investeeringuid on tasuv teha ja kes selle kõik kinni maksab?" küsib Kotov retooriliselt.

Tema kinnitusel ei maksa kahelda, et juhul, kui Eesti-Soome ühendus ja LNG terminal oleksid tasuvad projektid, siis oleks Eesti Gaas koos Soome Gasumiga selle juba ära teinud.

"Muidugi juhul, kui oleks õnnestunud kokku leppida maaomanikega toru rajamiseks, mida näiteks täna, pärast nelja-aastast tööd, me veel ei ole suutnud Saku-Paldiksi suunal," lisas gaasifirma esindaja

Reformierakond soovib, et seadus jõustuks juba 1. jaanuaril 2011.

"See on väga kiire aeg. Seaduse vastuvõtmine eeldab sügavamat analüüsi ja ilmselt ka turuosalistega tõsisemat arutelu. Eelnõule lisatud pooleleheküljeline selgitus ei ole tõsiselt võetav analüüs kohe mitte," märgib juhatuse liige. 

Tema arvates on eelnõust puudu maagaasi siseturu direktiivi muud osad.

"Näiteks LNG terminalide ja gaasihoidlate regulatsioon. Puudu on võrkude arengut puudutavad küsimused, kolmandate osapoolte juurdepääsu küsimused, take or pay-lepingute küsimus jne. Huvitav on täheldada, et  taastuvenergeetika toetuste osas on Reformierakond kriitiline IRL kiiretele ettepanekutele," lisas Kotov mürgiselt.