Ettevõtted ostavad börsilt 38% toodetud elektrist

Aprillis suurtarbijatele avatud elektriturul on esimese kuue kuuga ostetud elektrikogused kolmekordistunud. Septembris moodustas elektribörsilt ostetud elekter Eesti siseriiklikust tarbimisest juba 38 %.

Eesti elektriturg on vabatarbijatele avatud alates 1. aprillist. Selle ajaga on elektribörsilt ostetud kogused suurenenud 133 gigavatt-tunnilt aprillis 393 GWh-ni septembris. Poole aastaga on Estlinki hinnapiirkonnast ostetud 1,93 TWh elektrienergiat. Peaaegu 40% Eesti hinnapiirkonnas ostetud elektrist liigub edasi Lätti ja Leetu. Müüdud kogused on suurenenud 23 % võrra – 10,3 GWh-ilt aprillis 13,4 GWh-ni septembris.

Suurimaks probleemiks on Eleringi hinnangul turu vähene likviidsus, mida põhjustab Eesti hinnapiirkonna suhteline isoleeritus – meil on väga piiratud ühendusvõimsused teiste NPSi hinnapiirkondadega. Estlink1 on enim koormatud ühendus regioonis ning vajadus EstLink2 järele suur.

"See võimaldaks Põhjamaade tootjatel-kauplejatel ligipääsu meie turule. Kindlasti on oluline edasiminek, et alates septembri keskpaigast antakse kogu Estlink 1 võimsus elektriturule jaotamiseks. See tõstab oluliselt elektrituru likviidusust ning avardab võimalusi regioonidevaheliseks elektrikaubanduseks," rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eesti hinnapiirkonna esimese kuue kuu statistikat jälgides on näha suund  ostukoguste suurenemisele, samas ei ole suurenenud proportsionaalselt müügikogused.

"See annab märku suurest elektridefitsiidis Lätis ja Leedus, mis on pidev risk elektribörsi hinnale kui pakkumine peaks järsult kukkuma. Nõudluse kasvamisel Eesti elektrisüsteemis seoses ilmade jahenemisega kasvab oht, et nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku. Analüüsime erinevaid võimalusi küsimuse lahendamiseks ning riskide maandamiseks. Senisest veelgi aktuaalsemaks on tõusnud küsimus Läti ja Leedu hinnapiirkondade avamisest, mis tagaks, et turul osaleksid regiooni elektrinõudluse katmisel kõik kasutatavad tootmisvõimsused nendes riikides," lisas Veskimägi.

Kuue kuu keskmine elektrihind oli Estlink hinnapiirkonnas 38,21 EUR/MWh. Kõige odavam oli hind mais (34,81 EUR) ja kõige kallim augustis (56,62 EUR). Kuna regiooni negatiivne tootmissaldo suurendab hinnasurvet ka Eestis, on vajalik tõsiselt tegeleda uute tootmisvõimsuste rajamisega piirkonnas.

Kuue kuuga on muutunud elektri liikumise suund Eslink1 kaablis. Kui aprillis liikus energia läbi Estlink merekaabli Soome 175 GWh ja Soomest Eestisse vaid 1 GW, siis septembri lõpuks oli erinevus Eestist Soome ja Soomest Eestisse suunduva energia vahel väga väike (8 GWh).

Energiavoogude ühtlustumise põhjuseks on Estlink ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevuse vähenemine, mis on eelkõige tingitud elektriekspordist Eesti hinnapiirkonnast Lätti ja Leetu. Samuti paljudel tundidel odavamatest tootmishindadest Soomes.

1. oktoobrist nimetati NPS Estlink kauplemispiirkond ümber Eesti hinnapiirkonnaks, käivitus täies mahus läbipaistvusmeetmete pakett ning kiirete turuteadete saatmine muutus kõigile turuosalisele kohustuslikuks. 19. oktoobrist liitub Eesti päevasisese elektrituruga Elbas. 

Eestist osaleb elektribörsil üheksa turuosalist, Lätist  ning Leedust kaks. Vabatarbijaid on Eestis kokku 258, turul tegutseb neli bilansihaldurit.

Osale arutelus

  • Kadri Paas

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud