Autor: Väinu Rozental • 13. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullu oli teil kõva käibekasv – 35 protsenti. Kuidas tuleb tänavu? Kas 2006. ehk rekordaasta käibeni (tollal 53,5 miljonit krooni) on veel pikk maa minna?

Noo, ütleme, et… rekordit ei korda, aga palju puudu ka ei jää.

Seega läheb teil ju ka tänavu väga hästi!

Igal juhul paremini kui eelmisel aastal.

Mis on edu võtmeks?

Kui vaadata meie majandusaasta näitajaid alates 2004. aastast, siis on ilusti näha, kuidas ekspordi osatähtsus kõigub siia-sinna. See tuleneb sellest, et me oleme suunanud alati fookuse neile turgudele, kus asi toimib ja kus on rentaabel tegutseda.Buumi ajal olid meie ekspordinumbrid tagasihoidlikud. Aga kui oli masu ehk eelmisel ja üleeelmisel aastal, siis oli ekspordinumber suurem kui siseturu oma. Eelmine aasta oli suhe 63:37 ekspordi kasuks, tänavu on koduturg tõusnud ja suhe on praegu 50:50. Loomulikult on meie eduka käekäigu oluliseks võtmeks ka usin kollektiiv ja nende tõsine töössesuhtumine.

Kuidas teil masu ajal oli võimalik eksporti suurendada?

Meie ekspordimaad on läbi aastate olnud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa.Mina ei usu, et eksporti on võimalik suurendada niiöelda käsu korras. Masu ajal üha korrutati, et ainuke väljapääs ja väljund on eksport. Kui ettevõte ikka varem ei eksportinud ja tal puudusid kogemused ning kliendid, no ma ei tea. Ma arvan, et see protsent, kes suutis masu ajal alles hakata eksporti tegema, oli väga väike, kui üldse mingit protsenti oli.

Kes teie toodangu välistellijad on?

Müüme vahendajate ja hulgiostjate kaudu. Kuigi meil on ka palju otsekontakte tarbijaga, peab olema ikka käepikendus, sest kõike otse müüa ei jõua.

Kas olete välismaale teinud ka erikonstruktsioone?Eksporti on seni läinud peamiselt sõrmjätkatud konstruktsioonpuit ja standardliimpuit. Erikonstruktsioone oleme seni eksportinud tagasihoidlikult. Erikonstruktsioonide valmistamisel on tootmisprotsess aeganõudvam ning meil puudusid selleks ka vastavad võimalused.

Nüüd on meil need võimalused olemas. Soetasime tänavu erikonstruktsioonide töötlemiseks CNC puidutöötlemiskeskuse. Kui varem tegime igasuguseid süvistisi, puurimisi, kaldnurki ja muud seesugust käsitsi ning käsiinstrumentidega, siis see keskus võimaldab töödelda 30meetrilist ja 2.65laiust detaili otsast lõpuni valmis.

Kui pikk see kõige pikem tala on, mida teinud olete?

27 meetri pikkused, Tartusse ehitatava Ahhaa Teaduskeskuse painutatud elemendid.

Mis eelolev aasta Peetri Puidule toob?

Raske öelda. Ei ole sugugi välistatud, et kuskil mingil ajal toimub veel mingi langus, sest meie sektoris on talveperiood alati olnud nõrgem. Täpsemaid prognoose julgen teha järgmise aasta kevade lõpus.

Kuidas on teil suhted linnavalitsusega?

Suhted on nii linnavõimu kui ka maavanemaga igati normaalsed. Ei mingeid etteheited, pigem julgeks linnapead ja maavanemat kiita.

Muigamisi võiks vist öelda, et ilmselt teab Põlva linnapea Tarmo Tamm teie firma muresid nagu oma taskut, sest teie juhatuse liige on Tarmo Tamm. Tõsi, tegu on linnapeast 13 aastat noorema nimekaimuga. Kas nimekaimudega on naljakaid seiku ka olnud?

Erilist midagi ei ole olnud. Aga vahel on nii mõnigi sama moodi öelnud.

Et küllap teil tänu sellele hästi läheb?

Täpselt nii on öeldud küll.

TaustOÜ Peetri Puit

* asutatud 5.01.2000* asukoht Põlva linn* sõrmjätkatud konstruktsioonpuidu ja liimpuitkonstruktsioonide tootmine* ainuomanik Peeter Peedomaa* töötajate arv: 36 (2007), 32 (2008), 31 (2009)* müügitulu mullu 41,5 miljonit krooni, kasum enne makse 3,8 miljonit.