Berman sai omanikuks üle noatera

Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Fjodor Berman (59) sai aastaid tagasi koos teiste tänaste BLRT Grupi aktsionäridega ettevõtte omanikuks üle noatera.

Tänaseks on Berman BLRT Grupist teinud võimsa tööstuskontserni. Edulugu varjutavad sel aastal ilmsiks tulnud konfliktid suuromanike vahel ning kahe leeri tekkimine omanike seas.

BLRT Grupi juht Berman ja tema äripartnerid on aastakümneid töötanud Balti laevaremonditehases ning teinud head karjääri, tõustes näiteks treiali õpilasest omanike sekka.

BLRT Grupi varakusest annab tunnistust see, et ettevõte on Riverito, NG Investeeringute, Tallink Grupi ja Playtechi kõrval ainus firma, mille 5% aktsiate omanik pääseb Eesti 500 rikkama inimese hulka.

Kui Eesti majandusest rääkides on ridamisi näiteid, kuidas Skandinaavia suured on siinsed erinevate tööstusharude lipulaevad üle võtnud, siis BLRT ja ka Tallink Grupp on olnud vastupidised näited.

2007. aastal otsustas BLRT osta 240 miljoni krooni eest Soome Turu laevaremonditehase. See oli tehing, millega Bermani sõnade kohaselt tõusis BLRT laevaehitajate kõrgliigasse. Näiteks veel neli aastat varem ei osanud ta sellise ostu peale mõeldagi ja rääkis, et võib-olla hakatakse soomlastega tegema koostööd.

BLRT Grupp on hoogsalt laienenud ka Leedus, kus kontsernil on omandanud paar tehast ning vahepeal räägiti, et BLRT kolibki oma tegevuse Leetu, sest seal on lihtsam palgata võõrtööjõudu.

Ukrainas sündinud Berman tuli pärast Kaliningradi tehnikainstituudi lõpetamist Balti laevaremonditehasesse vaneminsenerina tööle 1974. aastal. 1986. aastal sai temast tsehhijuhataja, siis edasi asedirektor ning alates 1990. aastast on BLRT Grupi peadirektor. Tema kohta on öeldud, et ta on kindla käega juht, keda austatakse ja kardetakse.

Berman ise on väitnud, et jutud tema autoritaarsest juhtimisstiilist ei pea paika, kuna ta ei suudaks ainuisikuliselt edukalt juhtida kümnete tütarfirmade tegevust. Kui nad ootaksid Bermani suuniseid ega otsustaks ise, siis jääks areng lihtsal toppama.

Esimene erastamise katse ebaõnnestus
Balti laevaremonditehase omanikuks saamine kulges Bermanile tõrgetega. Tehase varade rendilepingu sõlmis juhtkond juba NSV Liidu ajal 1989. aastal. Kui Eestis algas riigifirmade erastamislaine, siis hakkas erastamisagentuur kahtlema rendilepingus kajastatud varade väärtuses ja seetõttu lükati erastamist edasi.
Lõpuks toimunud rendile antud remonditehase varade erastamiskonkursil jäi Berman oma meeskonnaga teiseks, pakkudes ettevõtte eest 35 miljonit krooni. Parema pakkumise tegid 1990ndate keskel erastamisfavoriitide sekka kuulunud Talinvestiga seotud ärimehed, kes pakkusid 51 miljonit krooni. See otsus vihastas Bermani, kes väitis, et erastamisagentuur tunnistas võitjaks avantüristid, mitte aga tootmisega kursis olevad inimesed.
Berman sai aga lõpuks oma tahtmise, sest Talinvestiga seotud seltskond ei suutnud sõlmida riigiga ostulepingut ning laevaremonditehase vara pandi 30 miljoni krooniga oksjonile, kus ainsana osalesidki praegused BLRT Grupi omanikud. Konkurendid peletas Berman eemale ähvardusega, et nõuab uuelt omanikult sisse tehasesse investeeritud 14 miljonit krooni.
Hea, et BLRT erastamisega omal ajal nii läks ja tollased tööstuse juhid said omanikeks. Vähemalt on Eestil nüüd üks suur tööstuskontsern, mis omas valdkonnas on tipptegija kogu Euroopas.
Berman on plaaninud ka BLRT börsile viimist, aga kuna pankade laenukraanid on kontsernile olnud pidevalt avatud, siis on ta sellest sammust seni hoidunud, millest on kahju. Teine börsist hoidumise põhjus võib olla Bermani kartus kaotada domineeriv positsioon kontsernis.

Berman dividende maksta ei soovi
Kuigi BLRT omanikud võiksid mõnusalt rantjee-elu elada, käivad nad iga päev tööl ning pole seni dividende kontsernist välja võtnud, vaid eelistanud teenitud kasumi edasi investeerida. Samuti pole BLRT Grupi omanikud paistnud silmaga sellega, et tegeleksid veel grupi kõrvalt muude ettevõtmistega.
Omanikutulu mittemaksmine on põhjustanud aga tüli suuremate aktsionäride vahel. Need lahkhelid tõi Äripäev avalikkuse ette selle aasta suvel, kuid tõenäoliselt on tüli tuha all hõõgunud juba pikemat aega. Näiteks eelmise aasta rikaste edetabelit koostades avastasime, et Fjodor Berman on 2009. aasta jooksul vaikselt oma osalust BLRT Grupis suurendanud ostes pisiomanikelt aktsiaid.
Praegu on BLRT Grupis tekkinud kaks leeri, kes üritavad väikeosanikelt aktsiaid kokku ostes kontserni enda kontrolli alla saada. Juuni lõpus toimunud aktsionäride koosolekul kritiseerisid BLRT Grupi suuruselt teine aktsionär Valeri Kovalenko (rikaste edetabelis 9. kohal, vara väärtuseks 1,46 miljardit krooni ja Mihhail Gnidin (rikaste edetabelis 15. kohal, vara väärtuseks miljard krooni) Bermani põhimõtet omanikutulu mitte maksta.

Bermani vend esmakordselt edetabelis
Fjodor Bermani leeri kuuluvad vend Igor Bermani, poeg Mark Bermani ning suuruselt neljas aktsionär Valeri Karkatšev, kellele kokku kuulub üle 47% aktsionäride häältest. Kovalenkol ja Gnidinil on kahepeale umbes 34% häältest.
Kõige kiiremini on viimasel aastal suurenenud just Fjodori venna Igori osalus. Ta on saanud enda kontrolli alla märkimisväärse aktsiakoguse ja seetõttu ka pääsenud uustulijana Äripäeva rikaste TOPis kõrgele 94. kohale. Tema vara väärtuseks hindas Äripäev 287 miljonit krooni. Peetakse aga tõenäoliseks, et tegelikult kuulub ka Igori nimel olev osalus Fjodorile, kes ise ei ole soovinud pisiomanikele näidata, et ta tahab aktsiaid kokku osta. Bermani poja Marki osalus on väiksem ja tema rikaste edetabelisse veel ei pääsenud.

Et kummalgi leeril pole enamusosalust, on asutud väikeaktsionäridelt aktsiaid kokku ostma ja kui Bermani leer väljub sellest võitlusest võitjana, siis võidab Fjodor Berman tõenäoliselt ka järgmisel aastal Äripäeva rikaste edetabeli.
BLRT Grupil on A ja B aktsiad. Ühe A-aktsia väärtus on Äripäeva hinnangul umbes 7,6 miljonit krooni ning B-aktsia oma 385 000 krooni. Äripäeva andmeil makstakse ülevõtmise käigus aga väikeaktsionäridele A-aktsia eest 120 000 krooni ning B-aktsia eest 2500-5000 krooni.  Üks A-aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul 100 häält, B-aktsia 10 häält.
Mulluse aruande järgi oli BLRT Grupil laene vaid 423,6 miljoni krooni eest, mis moodustas alla kümnendiku ettevõtte varade mahust. BLRT Grupi finantspositsiooni tugevust näitab ka see, et eelmisel aastal vähendas BLRT laenukoormust 158 miljoni võrra ning pangalaenude intress on nii madal kui kuue kuu Euribor +0,38%-0,75%. Ettevõtte varadest viiendiku (831 miljonit krooni) moodustas eelmise aasta lõpus raha.

Osale arutelus

  • Aivar Hundimägi

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud