Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata

Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Fjodor Bermani juhitava BLRT Grupi tütarfirma Dekoil ei taha maksta kaitseministeeriumile ära oma võlga, sest võla tekkimises on Dekoili hinnangul süüdi Tõnismäel asunud pronkssõduri teisaldamine.

Tallinnas Kopli poolsaarel riigilt kinnistut rentinud Dekoil peab kohtu otsuse kohaselt maksma kaitseministeeriumile 12 miljonit krooni. Võib aga juhtuda, et riik jääb sellest ilma, sest veel mõni aasta tagasi rahas supelnud Dekoil soovib nüüd algatada enda saneerimise. Ettevõttel on võlakohustusi üle 56 miljoni, millest suurema osa moodustavad võlad omanikele. Saneerimine võib olla katse riigile võla maksmisest pääseda.

Kütuseterminal rikkus rendilepingut
Vaidlus kinnistu renditasude üle on kestnud aastaid. Sama kaua on räägitud sellest rendilepingust kui riigile kahjulikust tehingust.

Dekoili surve renditasude vähendamiseks algas aastatel 2005 ja 2006, kui ettevõte otsustas ühepoolselt vähendada renditasu. 2007. aasta mais toimunud “Tallinna vabastamise ausamba ümberpaigutamisega kaasnenud sündmuste tagajärjel” vähenesid Venemaalt lähtuva kauba mahud oluliselt, mistõttu kaotas ettevõte suurema osa käibest, põhjendas Dekoili esindaja kohtus võla tasumata jätmist.

Dekoili juhid esitasid eelmise aasta märtsis kaitseministeeriumile taotluse, et riik alandaks renditasu. 2008. aastal olid nad aga juba esitanud hagi, et kohus sunniks riiki renditasu alandama.

Oma soovi põhjendas Dek­oil lepingupoolte kohustuste vahekorra olulise muutusega. Dekoili hagi peale esitas vas­tuhagi Eesti riik ja nõudis ettevõttelt 6,5 miljonit krooni saamata jäänud renditasu pluss viivised. 

Kohus nõustus kaitseministeeriumiga ja leidis, et kui Dekoil sidus oma majandustegevuse idaturuga, siis oli see ettevõtte enda valik ja transiidi vähenemine ettevõtte äririsk. Dekoil kaebas edasi ringkonnakohtusse, mis langetab otsuse septembri lõpus.

Dekoil teenis kinnistult omakorda tulu
Kohtuvaidluse käigus selgus huvitav fakt: kui Dekoil maksis aastas renditasu ministeeriumile 6,1 miljonit krooni, siis rentis ta seda edasi enam kui 23 miljoni eest.

Tänavu suvel pani Riigi Kinnisvara Kopli 103 asuva kinnistu alghinnaga 11,3 miljoni krooni müüki. Selle ostis augustis 17,2 miljoniga soomlastele kuuluv firma Hybrid. Samal ajal nõudsid aga BLRT Grupi suuromanikud Mihhail Gnidin ja Sergei Melnikov ministeeriumile saadetud kirjades, et kinnistu müük peatatakse, sest nende arvates on ostueesõigus Dekoilil.

Firma palus kohtult saneerimist
Selle aasta mais esitas Dekoil kohtule avalduse ettevõtte saneerimiseks.
Kaitseministeeriumit esindav vandeadvokaat Raiko Lipstok ütles, et 30. juulil hääletasid kaks võlausaldajat kolmest Dekoili saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Vastu oli kaitseministeerium. 

“Saneerimiskava alusel koheldakse võrreldes teiste võlausaldajatega ministeeriumi oluliselt halvemini, kava koostamise ja vastuvõtmise käigus on ministeeriumi õigusi oluliselt rikutud, lisaks pole saneerimisnõustaja informeerinud kohut ja võlausaldajat Dekoili majandusolukorrast ning saneerimisvõimalustest erapooletult,” selgitas Lipstok.

Saneerimisnõustaja Urmas Trossi sõnul on Dekoilil kokku kolm võlausaldajat, kellest kaks on Dekoili omanikud. BLRT nõue tütarfirma vastu on 23,2 miljonit, Ramtan Holdingu nõue 23,3 miljonit ja kaitseministeeriumi nõue 16,3 miljonit krooni.

Trossi hinnangu kohaselt on saneerimisel üheks lahenduseks võlanõuete vähendamine 70% ulatuses, selle tagajärjel jääks ministeeriumi nõude suuruseks ainult 4,9 miljonit krooni.

Dekoil
* BLRT Gruppi kuuluv kütuseterminal.
* Rentis kaitseministeeriumilt Tallinnas kuuehektarilist kinnistut aadressil Kopli 103.
* Rendileping sõlmiti 1994. aastal 15 aastaks, 1997 pikendati seda veel 26 aastaks.
* 2008 sai 130 miljoni kroonise käibe juures 15,6 miljonit kasumit, mullu kukkus käive 78 miljoni ja kasum 934 000 krooni peale.
* 2009. aastal on ettevõte deklareerinud varade väärtuseks 216 miljonit krooni.

Kommentaar
Anu Hallik-Jürgenstein, BLRT kommunikatsioonidirektor
Harju maakohtu otsus on ebaõiglane. Alates 2007. a maist naftasaaduste transiidi ootamatu ja kordades vähenemise tõttu on renditud vara turuväärtus oluliselt vähenenud. Nagu näitas ka Riigi Kinnisvara korraldatud, seni riigile kuulunud Dekoili osa, vara enampakkumisel moodustab renditud vara maksumus vaid kuus miljonit krooni. Seega renditasu kuus miljonit aastas, mis omakorda võrdub kogu vara maksumusega, on ilmselt ebaõiglane.

Osale arutelus

  • Kadri Jakobson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Trendsetter Europe is looking for an ENGINEERING MANAGER

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. november 2017

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

Teabevara