Autor: Ain Alvela • 16. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstus: klaster annab ärile uue hingamise

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtete kuulumine oma valdkonnapõhisesse klastrisse annab neile võimaluse suurendada konkurentsivõimet ja muuta turundust, sh ka piiritagust müüki tõhusamaks.

Kuigi räägitud on ka regionaalsetel alustel põhinevate klastrite moodustamisest, rajanevad need siiani siiski peaasjalikult valdkondadel. Nii lõid tänavu aprillis oma klastri tuuleenergia arendamisest huvitatud ettevõtted.

Klastri katusorganisatsioon on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) ja see hõlmab üheksat äriühingut ning kahte kõrgkooli.

Koostöö eesmärgina deklareerib ETEA ühistegevuste abil koostöö hoogustamist Eesti tuuleenergeetika sektori ettevõtete ja ülikoolide vahel, suurendamaks sealjuures ka tuuleenergia klastri ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Juba loodud klastrid jäävad kõigile huvilistele avatuiks

Tuuleenergia klastrisse kuuluva, metallkonstruktsioone ja torustikke valmistava ASi Scanweld müügidirektori Gert Hendriksoni sõnul on ettevõte valmis tuuleenergia valdkonnas tootma erinevaid konstruktsioone ja maste ning monteerima tuulikuid objekti territooriumil.

"Teisisõnu - usume, et oleme väga hea partner nii arendajatele projektide täide viimisel kui ka tuuliku tootjatele komponentide tootmisel," lisas Hendrikson.

Klastri partnerid on ettevõtted nii metalli-, infotehnoloohia- kui ka tuuleenergia arenduse ja elektritootmise valdkonnast, ning ksamuti haridus- ja teadusasutused.

ETEA tegevjuht Tuuliki Kasonen-Lins märkis, et klastriga saab ka praegu jooksvalt liituda.

"Eriti otsime kontakti ettevõtetega plasti- ja elektroonikatööstuse valdkonnast, kes soovivad tulevikus tuuleenergia sektori arengust osa saada," sõnas ta.

Mitte konkurents, vaid ühistegevus teeb tugevaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtete võimekuse divisjoni klastriprogrammi koordinaator Tiiu Evert iseloomustas klastrit kui majanduslikku hooba, mille ülesanne on pakkuda ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja teadus-arendusasutustele efektiivset koostöövormi, mille eesmärk on parandada klastris osalejate konkurentsivõimekust, anda toodangule lisandväärtust, tegeleda tootearendusega ja tõhustada toodete-teenuste müüki nii sise- kui ka välisturul.

Praeguseks on EASi toetuse saanud 49 eelklastrit ja kuus täisklastrit.

"Klastrid võivad olla regionaalsed, üleriigilised või rahvusvahelised," ütles Evert. "Näiteks neist esimesse võivad koonduda ühe tegevusvaldkonna ettevõtted - sisuliselt konkurendid, et korraldada ühiseid toorainehankeid või leida ühiselt väljundeid oma toodete reklaamimiseks ja turustamiseks. Selline ühistegevus võimaldab tulemuse saavutada mitu korda odavamalt ja efektiivsemalt sellest, kui igaüks neist tegutseks omal käel."

Evert on seisukohal, et ideaalis peaks klaster hõlmama terve valdkonna väärtusahela - kui tegu on näiteks mööblitootjatega, siis peaksid klastrisse kuuluma mitte ainult tootjad, vaid ka metsaomanikud ja puidufirmad, disainerid, transpordi- ja kaubandusettevõtted jt.

Ta tõstab esile näiteks kahte IT-klastrit, millest üks tutvustab, kuidas kasutada uusimaid infotehnoloogia lahendusi erinevatel elualadel, teine propageerib IT-teenuste eksportimise võimalusi.

"Säärase ühistegevuse arengule aitab väga hästi kaasa raske aeg - praegune majanduskriis, sest headel aegadel justkui puudub vajadus koostöö järele," iseloomustas Evert. "Praegu on aga näha, et huvi klastrite loomise järele on suurenenud. Alustasime klasterdamisega 2008. aastal ja praeguseks on juba mitmes valdkonnas välja arenenud vägagi tõsiseltvõetavad klastrid. Näiteks masinatööstuse valdkonnas on firmad õppinud klastri siseselt senisest efektiivsemalt tootmisvõimsusi ära kasutama."

Evert tõdes, et ühistegevusel on meie jaoks ajalooliselt natuke halb maik juures pool sajandit kestnud pealesurutud kolhoosikorra tõttu, sellepärast on tõhusate klastrite loomise tõsine võtmeküsimus usalduse tekkimine.

Ühistegevuse suurim proovikivi on usaldus

"Ühest küljest aitab klaster jah ettevõtete konkurentsivõimet parandada, aga selle oluline funktsioon on ka mõtteviisi ja avaliku suhtumise kujundamine," rääkis ta. "Nii on mahetootmise klaster viimasel ajal väga jõuliselt tutvustanud mahetootmise eeliseid, teinud mahetoodete konkursse ja püüdnud muul moel rahvani viia ökotoodete tarbimise eeliseid."

MTÜ Pärnumaa Puiduklaster juhatuse esimees Hannu Törmälehto kinnitas, et kahe aasta eest loodud klaster on tänaseks endaga liitnud metsa- ja puidutööstuse ettevõtteid ka väljastpoolt Pärnu maakonna piire. Klastri loomise olulise eesmärgina nimetas ta ettevõtete vahelise sünergia ja usalduse tekitamist.

"Me liigume selles suunas, et mitte keskenduda omavahelisele konkurentsile, vaid koostööle ja partnerlusele," märkis Törmälehto. "Loomulikult vajab selline koostöö omamoodi mõttemaailma muutmist, aga õlad koos tegutsedes oleme eksportturgudel võimekamad."

Törmälehto kinnitas, et keegi pole klastrist selle tegevusaja jooksul väljuda tahtnud, küll on lisandunud uusi liikmeid. Edaspidi soovitakse keskenduda tootmisvõimsuste tõhusamale jaotamisele, praegu on klastris käivitatud ühisturunduse programm välisturgudele suundumiseks.

Logistikaklaster sai seni suurima toetuse

Augustis otsustas EAS toetada Eesti logistikaklastri arendamist 12,8 miljoni krooniga, mis on siiani suurim klastriprojekti toetus.

Logistikaklastri projekti maksumus on 18,4 miljonit krooni, klastrisse on kaasatud 18 partnerit.

"Eesti logistikasektor on hästi arenenud ja ekspordi seisukohalt võtmetähtsusega valdkond. Klastri loomine annab võimaluse sektorit paremini välisturgude partneriks pakkuda ning sõnumeid ühtlustada," kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. "Usume, et klastrist tekkiv sünergia avab Eesti logistikasektorile uusi võimalusi välisturgudel ning mõjub hästi ekspordikäibe kasvule."

Eesti logistikaklastrisse kuuluvad Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Sadamad, Eesti Sadamate Liit, Eesti Raudtee, DBT, E.R.S., Spacecom, Contimer, Vopak E.O.S., Alexela Logistics, Esteve Terminal, Bominflot Estonia, Smarten Logistics, Tallinna Tehnikaülikool, Erahariduskeskus ja Riigiressursside Keskus.

Kommentaar

Kaire Mets

Lõuna-Eesti toiduklastri projektijuht

Lõuna-Eesti talud ja väikeettevõtted on juba moodustanud oma toodete paremaks turustamiseks erinevaid võrgustikke, näiteks Lõuna-Eesti toiduvõrgustik või Põlvamaa rohelisema märgi alla koondunud koostöövõrk.

Toiduklastri eesmärk on ekspordimahtude kasvatamine, eelkõige lähiturgudel. Kuid samuti on oluline uutele turgudele sisenemine. Koos on rahvusvahelises konkurentsis lihtsam ning säästlikum toime tulla.

Soovime ka edendada koostööd ettevõtete ja jaekettide vahel - see on üks võimalus, kuidas kerkivaid probleeme ennetada ja leida vastastikku kasulikke viise sortimendi, varustuskindluse, logistika ja müügi arendamiseks.

Lisaks soovitakse koostööd teha tootearenduses, eelkõige tervisliku toidu vallas. Et tarbijate lojaalsust ka edaspidi õigustada, peab toit olema mitte lihtsalt maitsev, vaid ka puhas ja tervislik. Enamgi veel - tarbijad peavad seda teadma ning uskuma. Kohaliku tervisliku toidu tootmine ja selle väärtustamine on aga tulemuslikum kõigi osapoolte koostöös.

MIS ON MIS

Klastritoetus

Eelklaster

• Eesmärk valdkonna ettevõtete ja teiste asjaosaliste koolitus- ja teavitustöö. Projekti pikkus peab olema vähemalt üks aasta, klaster peab koondama vähemalt viit ettevõtjat jt osapooli, toetuse määr kuni 75% projekti maksumusest, maksimaalne toetuse summa 400 000 krooni.

Täisklaster

• Eesmärk majandustegevuse edendamine, sektori konkurentsivõimekuse parandamine. Projekti pikkus kuni kolm aastat, klaster hõlmab tavaliselt 15-20 partnerit, finantseerimise määr on kuni 70% projekti kogumaksumusest.

Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

NUMBER

• 55 klastrit on praeguseks EASilt toetust saanud, nendest kuus põhi- ja 49 eelklastrit. ERDF on toetusteks eraldanud 70 mln kr. 

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077