Põlva pakendifirma muusad Venemaal: Vera, Nadežda ja Ljubov

Kui ma üheksa aastat tagasi Peterburis alustasin kartongipakendi tootmisega, siis oli mul kolm muusat: Vera, Nadežda ja Ljubov ehk usk, lootus ja armastus, ütles Põlvamaa pakendifirma ASi Cista üks omanikest ja juhataja Vahur Käärik.

„Usku ja lootust küll enam pole ja ka armastus kipub kahanema, kuid jätkame endiselt tootmistegevusega,“ lausus Käärik ning lisas, et armastus on seotud pigem emotsionaalse poolega. „Olen alati Piiterist lugu pidanud, mulle meeldib see linn ja Vene inimesed on toredad. Aga majanduslikus ja poliitilises mõttes pole selle aja jooksul, mis Cista on Venemaal tegutsenud, mitte midagi muutunud. Ja tõenäoliselt ei muutu ka enne, kui põlvkond praviteleid (valitsejaid – toim.) ei vahetu.“

Cista käivitas täna üheksa aastata tagasi Peterburis Venemaa turu jaoks kartongist pakendeid tootva tütarfirma Alf. Cista on ilmselt ainus Eesti ettevõte, kelle ainuomandis olev tütarfirma on nii pikalt Venemaal tootmisega tegelenud. 2006. aastal kolis ettevõte küll Peterburist Gatšina rajooni ja registreeris uue ärinimena Laura, ent toodab endiselt Venemaa lainepapist Venemaa turu jaoks pakendeid. Laura põhitoodanguks on lainepapist transpordipakendid ja põhiklientideks on mitmed suured piimakombinaadid.

Kääriku kinnitusel on aidanud neil Venemaa turul püsida see, et nad on kohe algusest peale panustanud usaldusele. “Kui minna Venemaale vaid raha taga ajama, siis tõenäoliselt väikese Eestimaa mees väikese rahakotiga seal Venemaal ikka midagi ära ei tee,“ rääkis Käärik. „Kui parafraseerida ühe klassiku sõnu, siis inimesed otsustavad kõik. Meie püsimajäämise ja edu saladus on selles, et me oleme leidnud inimesed, keda saab usaldada. Ja mis seal salata – me oleme suutnud ka usaldust enda vastu tekitada. Ma ei pea siin silmas ainult klientide usaldust, vaid ka meie kaastöötajate usaldust. Enamik neist on algusest peale olnud, sealhulgas tegevjuht.“

Kääriku andmeil töötab Gatšinas asuvas tehases 16 inimest. Eestis on Cistal tootmine kahes kohas – Ihamarus ja Võrumaal Varstus ning Tallinnas on kontor ja ladu – ning kodumaal töötab kokku 49 inimest.

„Kui me Eestis oleme selline keskmine ettevõte, siis Venemaa mastaape arvestades oleme me ikka puhas niššiettevõte,“ rääkis Käärik. „Venemaa tehase kuukäive on keskmiselt 2 miljonit rubla ehk 0,8 miljonit krooni, mis on 4-5 korda väiksem kui emaettevõtte kuukäive.“

Küsimusele, kas Venemaal pole keegi soovinud tehast üles osta või vähemalt kompanjoniks hakata, vastas Käärik: „Me tegutseme vaikselt ja me pole ennast ka väga afišeerinud.

Cistast paar aastat varem ehk 1999. aastal alustas Peterburis akende ja uste tootmisega ASi Glaskek tütarettevõte Glaskek-St.Petersburg. Glaskeki asutaja Vladimir Oberšneider kinnitas, et nad müüsid tütarettevõtte Venemaa koostööpartneritele maha juba mitu aastat tagasi.

 

Osale arutelus

  • Väinu Rozental

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara