Autor: Piret Reiljan • 3. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmisel aastal kuulutas Eesti Energia välja hanke kontoritarvete ostuks. Hange oli osalejatele eriti magus, kuna tähendas võitjale mitmeaastast mahukat lepingut. Hange koosnes kolmest osast: koopiapaberi hind, muude kontoritarvete hind ning tarneaeg üle Eesti.

Nagu hiljem selgus, piisas hanke võitmiseks “hankevõrrandi” kavalast lahendamisest ehk lihtsast matemaatilisest trikist, mille hammustas seekord läbi ainult üks pakkuja.

Nimelt koosnes koopiapaberi hange A4 ja A3 paberipakkidest, kusjuures mustvalgel oli välja toodud, et A4 paberit vajatakse eeldatavasti 18 000 pakki ning A3 paberit 1500 pakki. Näha oli ka see, et hankepunktid tulevad koopiapaberi ühikhindade summast, koguseid arvestamata.

Koguse ja hinnaga mängimine on levinud

Pakkumuse võitnud Knopka kaubamärgi all tegutseva Charlot OÜ kontoris turgatas müügijuhil Merike Valteril pähe kaval mõte: kui A3 paberit ostetakse oluliselt vähem, aga punktide jagamisel seda ei arvestata, tuleb A3 paki hind pakkuda võimalikult madal. Nii saigi terve paki A3 paberi hinnaks Charloti pakkumuses 4 krooni, samas kui paki A4 hinnaks märgiti umbes kümme korda suurem summa.

Teised pakkujad määrasid A3 paki hinna 100 krooni lähedale, kuna just nii palju see maksab. Vahe hanke võitja ja ülejäänute vahel kärises suureks. Et hange võitjale endale kahjulik poleks, kindlustati loomulikult muude toodete hindadega.

“Me arvutasime, mitte ei püüdnud “hullu panna”. See ei ole esimene hange, mida nii võidetakse,” sõnas Charloti omanik Kuno Pindmaa ja toonitas, et paberikogustega mängimine on vana trikk.

Paraku on vägagi levinud ka see, et hankepunkte jagatakse loogikavastaselt, olgu seda siis rumalusest või teadlikust manipuleerimise soovist. “Meie pole ka paljusid asju läbi hammustanud, mida teised on,” teatas Charloti müügijuht Merike Valter, viidates sellele, et trikitamine pole sugugi erandlik.

Kaotusekibedust mekkisid kõnealuse hanke puhul eelkõige AS Infotark ja AS Bürooekspert, kes kolme parema sekka pääsesid. “Igatahes mina kirusin ennast, et ei osanud seda võrrandit lahendada,” teatas Infotarga juht ja üks omanikest Jüri Ross. Infotark soovis tagant järele oma pakkumist võitja eeskujul muutagi ja Rossi sõnul pakkuda “veelgi ulmelisemat” hinda, kuid oli juba hilja. Nii tuli juhtum lihtsalt õppetundide arvele kirjutada.

Põhjuseks on rumalus, laiskus või isiklik huviBürooeksperdi juht Märt Kunder nentis, et tegemist oli ühega paljudest rumalalt üles ehitatud hangetest. “Erinevaid trikke kasutatakse palju, aga kõik algab hanke korraldajast, kes võib luua skeemitamise võimalused oma rumaluse, laiskuse või isiklike huvide tõttu,” märkis ta.

Eesti Energia toonane hankekomisjoni juht Sven Koemets, kes tänaseks enam Eesti Energia palgal pole, ütles, et mäletab juhtumit hästi. Ta möönis, et kavalus oli edukaks osutunud pakkumusest selgelt näha. “Eks ta tundus teiste suhtes ebaõiglane, aga meil olid omad reeglid ja paraku neid järgides oli see antud hetkel ainuke lahendus. Kas ta oli kõige õigem ja parem, ei oska öelda,” sõnas Koemets ja lisas, et see oli suhteliselt ootamatu nipp, aga samas leidlik.

Eesti Energiast saabus Äripäeva küsimuste peale vaid lakooniline teade, et pakkumusi hinnati kindlate kriteeriumite alusel ja valiti soodsaim.