Autor: Kadri Paas • 31. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

OÜ Energiasalv taotleb ASi Tallinna Sadam nimel Muuga söeterminali nina all hoonestusluba, rajamaks lahte tehissaart, et sellele juhul, kui Jõelähtme vald ei luba oma territooriumile pumphüdroelektrijaama ehitada, see sinna rajada. Kui vald võimaldab hiiglasliku jaama enda maale rajada, ei pea merre viiehektarilist maalappi täitma.

Tuuleenergiaärimeestele ja Merko Kaevanduste ning energiakomitee eksjuhile Peep Siitamile kuuluva Energiasalve juhatuses istub Narva Elektrijaamade ja Eleringi endine juhataja Lembit Vali.

Käime koos temaga ära ka Muugal. Paigas, kuhu energeetikud elektrijaama tahavad rajada. Lipusinise vee ja luigeperedega lahesopp. Paarsada meetrit kaldast peaks mõne aja pärast kerkima 5hektariline tehissaar, mille sisse ehitatakse osa elektrijaamast.

Praegu tagavaravariandid puuduvad

Vali räägib, et juhul, kui veepumba põhimõttel töötav hüdroelektrijaam olnuks Eestis juba möödunud nädalal töös, ei oleks nn elektrišokki tekkinud, sest nad tootnuks puudunud elektri merevett edasi-tagasi liigutades.

"Eestis ei ole praegu üldse reservvõimsust juhuks, kui mõni energiaplokk välja langeb ja jälle elektri puudujääk tekib," märgib Vali.

Sama meelt on Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, kes möönab, et sedasorti elektrijaamaga ei oleks hiljutist elektrišokki tekkinud.

Vali sõnul on Jõelähtme vallavolikogu algatanud detailplaneeringu menetluse ja strateegilise keskkonnamõju hindamise, selgitamaks, kas ja kuidas elektrijaama valda ehitada.

Vali sõnul peab Energiasalv praegu läbirääkimisi majandusministeeriumiga, et saada projektile riigi dotatsiooni. "Seni on juttu olnud 300 MW ulatuses elektrienergia tootmise subsideerimisest. Tahaksime samasugust dotatsiooni nagu Narva Elektrijaama uutele kateldele: 20 aastaks 22 senti kilovatt-tunni elektri tootmise eest," lisas Vali.

Majandusministeeriumi energeetikavaldkonna asekantsler Einari Kisel nendib, et kuigi elektrišoki oleks kavandatav elektrijaam ära hoidnud, ei ole kindel, kas kavandatav jaam peaks just 500 MW olema. Mida ettevõtjate kavandatav jaam Eestile annaks?

"Stabiilsust lisaks, töökindlust, hinda ka. Seni, kuni ei ole täpsed numbrid paigas, on raske hinnata, kuidas ta elektri hinnale mõjub. Mõned sendid kilovatt-tunni kohta kindlasti," lisas Kisel.

Arengukava nõuab tasakaalustavaid jaamu

Tuuleenergeetikaga tegeleva Nelja Energia juhataja Martin Kruus ütleb, et energiamajanduse arengukava näeb ette rajada 10 aasta jooksul Eestisse 900 MW jagu tuuleenergiat tasakaalustavaid elektrijaamu.

"Meie leidsime, et kõige parem viis seda arengukava täita, oleks rajada Muugale hüdropumpjaam. Kui jaam oleks piisavalt võimas, oleks ekstreemsusi võimalik teoreetiliselt üldse ära hoida," leiab Kruus.

Samas peab selleks, et tuule- ja graniidiärimehed saaksid veealuse elektrijaama ehitada, täiendama kehtivat elektrituruseadust, sest praegu ei ole selles subsiidiume tasakaalustusjaamadele. Dotatsioonita ei ole Eestis seni ehitatud ühtki uut elektrijaama.

"See on riigi valik, kas ta täidab arengukavas võetud kohustust. Meie peame praegu majandusministeeriumiga läbirääkimisi, meie jaoks on ministeerium äärmiselt oluline või isegi võtmepartner," märkis Kruus, kelle väitel võiks juhul, kui riigikogu ja valitsus peavad elektrimajanduse arengukavast kinni, olla üks miljardiprojekti rahastaja EBRD ning jaam valmida 2018. aastal.

Veskimägi: uus jaam peaks töötama toetusteta

Kui nad leiavad ärimudeli, mis turul ilma subsiidiumiteta töötaks, on selline elektrijaam süsteemihalduri poolt vaadates igati tervitatav, leiab ASi Elering juht Taavi Veskimägi.

Veskimägi sõnul on oluline, et elektrijaam töötaks turupõhiselt.

"Pärast Eesti ja Soome vahelise alalisvoolukaabli Estlink 2 valmimist on Eestil sellised välisühenduste võimsused, et regionaalne turg oleks piisav sellise elektrijaama tasuvaks tegutsemiseks," märkis ta.

Veskimägi ütlust mööda on tegemist elektrijaamaga, mis võimaldab salvestada energiat ning mil on piiratud reservuaar ja tööaeg ning seetõttu see tavapäraseid reservelektrijaamu asendada ei suuda. "Eleringil on keeruline hinnata elektrijaama teenuste hinda," lisas Veskimägi.

Eleringi seisukoht on vaid, et jaam peab osutuma tasuvaks ilma täiendavate subsiidiumiteta, lausus Veskimägi. Ta ei soovinud ennustada selle mõju elektri hinnale.

Kommentaar

Einari Kiselmajandusministeeriumi asekantsler

Idee aluseks on mõte panna selline jaam tööle koos tuuleparkidega. Kui tuult on väga palju, siis pumbataks vett reservuaarist üles. Kui liiga vähe, siis toodetaks ise elektrit.

Teenuse põhilised tarbijad on kas süsteemihaldur, st Elering, või tuulepargid nii Eestis kui ka naaberriikides. Nemad peaksid olema ka sellise projekti esmased rahalised toetajad. Seega ei ole tegemist vaid riigi rahastamisotsusega. Riigiabi eeldab Euroopa Komisjoni heakskiitu. Töötame selle kallal, et valitsusele saaks esitada igati põhjendatud ja läbimõeldud otsuse eelnõu.