Autor: Kadri Paas • 30. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sandor Liive palus Märt Otsal 2000eurost elektrihinda uurida 

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive andis esimese intervjuu pärast teisipäevast „elektrišokki“. Ta tunnistab, et sai pöörasest hinnast kuuldes šoki ning helistas kohe Konkurentsiameti peadirektorile, et tolle ametkond asja uurima hakkaks.

Pärast mõningast veenmist nõustus Liive kohtuma reede hommikul.

Sandor Liive, Äripäev valis Teid „elektrišoki“ tõttu eelmise nädala kaotajaks. Olete võitja-tüüp. Kuidas kaotaja-staatusesse suhtute?

Eestis on ajakirjandus vaba! Fakt on püha, kommentaar vaba! See, kes on võitja-kaotaja, on teie kommentaar. Respekteerin seda. Hullem oleks see, kui oleksite pannud mind nädala võitjaks. (Muigab)

Kuidas juhtus nii, et elektrihind kerkis 2000 euroni megavatt-tunni eest?

Esiteks, turul oli märgatavalt rohkem ostu-kui müügipakkumisi. Teiseks, turule tuli väga palju ostupakkumisi, kus ei olnudki hinda määratud. Elektrit oli ostjal vaja ja seda oldi valmis iga hinnaga ostma. Nõudlus oli väga suur.

No mingisugune roll oli hinnašokis ikka Balti elektrijaama ühe bloki seiskumisel ka. Kell 11.09 lülitas elektrijaama üks kateldest end avarii tõttu välja.

See, et elektrijaamas kukub mõni katel välja, on täiesti normaalne.

Ülejäänud katlad olid remondis.

Katlad olid remondis ja ka eile (neljapäeval – toim.) olid katlad remondis…

Miks te Irut ei käivitanud?

Iru on koostootmisjaam ja töötab koos soojuskoormusega. Kui soojuskoormus ei ole piisav, ei saa seda käivitada. Aga riketes ei ole mitte midagi erakorralist.

Rikkeid on börsi ajal juhtunud väga palju kordi. Arvestades elektrijaamade töökindlust 94% ja masinate hulka, mis meil on, siis kukub iga 2,5 päeva tagant mõni seade välja. See on täiesti normaalne!

Nii?

Eesti tootis šokipäeval kusagil 1300 MW võimsusega elektrit. Meie tarbimine oli umbes 800 MWh ehk 500 MWh elektrit läks Eestist välja. Nii. Kui sa nüüd vaatad kaardile (Liive läheb seinakaardi juurde –K. P.), siis Eesti ja Soome on ühes süsteemis ja teevad ostu-müügipakkumisi ühesuguste reeglite järgi, aga Läti ja Leedu energiafirmad ei kuulu meie turusüsteemi. Neil ei ole kohustust meile elektrit pakkuda ega müüa, aga samas saavad nad meilt NordPooli kaudu elektrit osta.

Müüsite elektrit Lätti ja Leetu edasi, samal ajal tekkis Eestis bloki rikke tõttu elektridefitsiit.

Meie ei ole turg! Meie oleme üks turuosaline paljudest! Tehakse ostu-müügipakkumised börsile ega pole meie määrata, kuhu elekter läheb või kes elektri börsilt ära ostab.

Kas Läti ja Leedu tarnet ei oleks saanud katkestada, viidates Narvas juhtunule?

Olime börsile pakkumised teinud. Need on siduvad lepingud. Kui turuhind on välja arvutatud, siis mitte keegi seda muuta ei saa. Kui kõik teevad pakkumisi, siis mitte keegi ei tea, mida see tähendada võib. Jah, minule teadaolevalt ei oleks saanud lepinguid katkestada.

Tol hetkel, kui Narvas õnnetus juhtus…

… oli elektribloki rike ja neid juhtub meil PI-DE-VALT! Selles, et peab mõne bloki erakorraliselt seiskama, ei ole midagi erakorralist.

Ega ma väidagi, et see mingi tuumaõnnetus oli, aga Eestis ei olnud sel ajal ka reservvõimsust, mis hoidnuks sellise hinnahüppe ära.

Oli või ei olnud, see on hoopis teine teema. Turg tegi oma pakkumised ja nii see kujunes. Suvel, tõsi, tehakse remonte. See seab teatud piirangud, kuid põhiprobleem ei ole mitte selles, et elektrijaam jääb vahetevahel seisma, vaid see, et selline olukord üldse juhtuda sai.

Ridade vahelt lugedes ja väga leebelt öeldes on mitmed inimesed Eesti Energiat kahtlustanud turumanipulatsioonis.

No see on väga julge süüdistus praegu…

Kahtlustanud…

Jah, jah… Vaata, sellised hinnahüpped ei ole turu usaldusväärsuse huvides. Meie huvi on aga usaldusväärne turg.

Raha teenisite hoolega?

Ma paraku ei saa iga päeva seisu avalikustada. Olime nii ostmas kui müümas. Meie tütarfirmad ostavad elektrit ka otse börsilt.

Teil võttis ilmselt näo naerule, kui 2000eurosest megavati hinnast kuulsite?

Ei, miks!? Olin šokeeritud, täiesti šokeeritud! Kui kuulsin sellisest hinnast, helistasin kohe ka Märt Otsale (Konkurentsiameti peadirektor – K.P) ja küsisin, kas ta juba vaatab seda protsessi. Kutsusin teda ka ise üles asja uurima.

Majanduslikus mõttes oli tõenäoliselt päris hea päev.

Ma ei ole selles nii kindel.

Kes selle 2000eurose hinna tõttu kõige rohkem kannatas?

Raske, raske öelda.

On nimetatud Latvenergot.

No kuivõrd väga palju ka füüsilist elektrit liikus sinnapoole, siis arvan, et sealtpoolt… Kui liikus füüsiliselt sinna, siis pidi seal olema ka kõige suurem ost.

Millal uus „elektrišokk“ tekib?

Loodan, et enam mitte kunagi.

Aga kõik eeldusel selleks on jätkuvalt olemas.

Eks kõik turuosalised korrigeerisid enda käitumist kohe, sest järgmisel päeval sellist hinda enam ei olnud. Loodetavasti turuosalised ei viska tulevikus enam määramata hinnaga ostuveksleid sisse. Mõeldakse ikka enne läbi, millise hinnaga tegelikult ollakse valmis elektrit ostma. Ses mõttes oli see hea õppetund.

Anno 2010 august ei ole ikkagi regulatsiooni, mis välistaks uuesti 2000eurose hinna kordumist. Millal see kordub?

Ma ei tea. Oleme üks turuosalistest Me ei saa võtta vastutust kõigi turuosaliste käitumise eest. Ainus asi, mis on kindel ja mis välistab sellise asja tekkimise, oleks Läti ja Leedu lülitamine Nord Pooli piirkonda. Sel juhul oleks reguleeritud nii ostmis-kui müügipool samade reeglite järgi. Kui Eestis oli elektrihind 2000 eurot/MWh, siis Lätis ja Leedus elektrijaamad ei töötanud. See oli täiesti absurdne! Nende kõikide tootmiskulud koos käivitamisega oleks alla 100 euro/MWh.

Kas keegi vastutab ka juhtunu eest?

Seni, kuni ei ole leitud, et keegi turuosaline oleks käitunud reeglitevastaselt, ei ole ka kedagi süüdistada. Selge, et praeguses turumehhanismis VÕIB hind tõusta ka edaspidi 2000 euroni.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077