Eesti Energia: elektri hinnahüppe taga ostusurve Lätist ja Leedust

Tänane hinnahüpe Eesti elektrihinnas viitab suurele elektrienergia defitsiidile Baltikumis, reaalselt peegeldab hinnahüpe Läti ja Leedu ostjate tugevat ostusurvet ning  Lätis ja Leedus asuvate suurte elektritootmisvõimsuste mitteturupõhist kasutamist, kirjutab Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals ettevõtte blogis.

Elektrienergia hinnad on oluliselt tõusnud Lätist ja Leedust tuleva elektri ostusurve tagajärjel.

Kas Baltimaades on elektrienergia defitsiit?

Võiks arvata, et täna, kui Eesti elektrihind tõusis, on Baltikumis elektrienergia suur defitsiit. Kõrged hinnad tähendavad üldjuhul, et Baltikumi tootjad kasutavad oma võimalusi elektrienergia müügiks. Tegelikult aga defitsiiti pole. Lätis ja Leedus on olemas vabad tootmisvõimsused, mis on töökorras ja nende võimsuste tootmishinnad on hinnatippudest oluliselt madalamad. Ainuke riik Baltikumis, mis toodab hetkel oluliselt enam elektrienergiat kui tarbib on Eesti.

Täna ületab Eesti planeeritud tootmine keskmist tarbimist ca 340 MW võrra ehk ca 44 protsenti, minimaalselt ületas planeeritud tootmine planeeritud tarbimist 250 MW-ga. Eleringi, AST (Läti süsteemioperaator) ja Litgridi (Leedu süsteemioperaator) andmetel voolab Eestis toodetud elektrienergia Lätti ja Leetu. Läti ja Leedu impordivad elektrienergiat kokku enam kui 1 000 MW. Ülejäänud 600+ MW tuleb Soomest ja Venemaalt.

Baltikumis on olemas tootmisvõimsuste ressursid, mida turule ei pakuta

Teadaolevalt toodavad Eesti elektritootjad elektrienergiat maksimumvõimsusel. Eestis on börsi tulek aidanud Eestis asuvad tootmisvõimsused anda börsimehhanismi efektiivselt kasutades turu kasutusse. Läti ja Leedu suured elektrijaamad, mille elektritootmise omahinnad on enam kui 20 korda madalamad Eesti hinnatippudest töötavad samal ajal alakoormusega kaugel oma maksimumvõimsusest. Kasutamata ja/või tipuhinnast oluliselt madalama tootmisomahinnaga tootmisvõimsuseid on Lätis üle 100 MW ja Leedus ca 1000 MW. Sellest võimsusest peaks enam kui piisama, et hinnatipud ära lõigata. Ometi voolab elektrienergia ostusurve mõjul lõunasse.

Elekter peaks voolama madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda

Oleme ju kuulnud, et ülekandevõimsuste piiranguid kolme Balti riigi vahel ei eksisteeri. Turumajanduse algtõed ütlevad seda, et kui ühes piirkonnas on kauba hind kõrge ja teises madal, siis hinnad ühtlustuvad selliselt, et madalama hinnaga piirkonna hind tõuseb ja kõrgema hinnaga piirkonna hind langeb. Antud juhul peaks elekter Leedu börsilt voolama Eesti poole, kuna Leedus on hind odavam kui Eestis.

Balti regionaalne elektriturg on iselaadi turg. Täna, kui elektri hind Eestis oli oluliselt kõrgem kui Leedus, voolab elektrienergia kõrgema hinnaga piirkonnast madalama hinnaga piirkonda vaatamata sellele, et nii Lätis kui Leedus on elektrienergia tootjad, kellel on kasutamata vaba võimsust, mille tootmise omahind on oluliselt madalam kui Eesti elektrihind.

Kokkuvõte

Leedu elektrienergia hinnad on viimase kuu jooksul kuni eilseni olnud keskmiselt 16.6 €/MWh ehk 40 protsenti kõrgemad võrreldes Eesti elektribörsi hindadega. Eesti elektribörs ei eksisteeri vaakumis ning seda kinnitavad elektrivood – elektrienergiat  ostetakse Eestist ja transporditakse Leetu. Lätist ja Leedust pärinev ostusurve on Eesti hinda oluliselt mõjutanud. Lõunanaabrid transpordivad elektrienergiat Eestist isegi siis, kui nende tööta seisvate tootmisvõimsuste kulud on oluliselt madalamad ning isegi siis kui Leedu elektrihind on 58 €/MWh ja Eestis 462 €/MWh.

Oma osa sellisel käitumisel on praeguses turukorralduses, mis ei võimalda Balti riikide siseseid ülekandevõimsusi ja tootmisvõimsusi optimaalselt kasutada. Eestil, Lätil ja Leedul puudub ühine elektriturg. Ühise elektrituru olemasolu välistab olukorra, kui elekter voolab kõrgema hinnaga piirkonnast madalama hinnaga piirkonda, samal ajal kui madalama hinnaga piirkonna tootmisvõimsused seisavad.

Lahendus: kaks sammu, mis viivad varustuskindluse kindlustamiseni ja elektrienergia hinna stabiilsuseni

Esmalt on vajalik lõpule viia Baltikumi elektribörside integreerimine NordPool SPOT'iga. Integreeritud börsil toimuks hinna leidmine kõikide Baltikumi tootjate ja ostjate nõudluse ja pakkumise tulemusena. Olukord, kus kõrgema elektrihinnaga piirkonnast ostetakse madalama hinnaga piirkonda ja olulise suurusega tootja ei pane oma võimsusi turule, kuigi tootmisvõimsused on töökorras, on kolme riigi ühise elektribörsi kontekstis praktiliselt välistatud.

Lahenduse teine osa on Estlink 2 merekaabel Soome. Peale teise merekaabli väljaarendust on Eestis igal tunnil ca 1 000 MW Soome turupõhist elektripakkumist. See pakkumine allub turureeglitele ning turujärelevalvele. Praktiliselt aitab Estlink 2 oma mahuga Balti nõudlusest tulenevad hinnatipud efektiivselt siluda.

Kokkuvõttes on stabiilse elektrihinna ja elektriga varustuskindluse garandid turu harmoniseerimine Baltimaades ning uute ühenduste - milledest esimene on Estlink 2 - väljaarendamine.

Osale arutelus

  • Sirje Rank

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara