Harju Elektri kasum kasvas 30%

Harju Elektri teise kvartali maksustamisjärgse kasumi emaettevõtte omanike osa kasvas aastaga 30,2 protsenti ja see ulatus 9,2 mln kroonini.

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta kasvas 0,42 kroonilt 0,54 kroonile.

Ettevõtte käive kahanes 24 protsenti, 130,5 miljoni kroonini.

Omakapital kasvas 400,4 miljonilt kroonilt 569,6 miljonile kroonile.

Kontserni aruandeperioodi majandustulemused olid üldist majanduskeskkonda
arvestades rahuldavad ning tegevus kasumlik, kommenteeris ettevõte börsiteates.

Kontserni põhitegevuseks on elektrienergia jaotus- ja juhtimisseadmete tootmine ja müük, samuti nendega seotud tegevused, mis andis traditsiooniliselt ka suurima osa, 86-87% (90%) müügituludest. Tootmise müügitulu kontsernivälistelt klientidel vähenes üle 27% ja oli II kvartalis 112,8 miljonit krooni ja I poolaastal 230,5 miljonit krooni. Languse peapõhjuseks oli Soome turu madalseis.

Madalseis Soome majanduses jätkub, kuigi on juba näha väikseid elavnemismärke ja seda peamiselt ekspordi osas. Soome metalli- ja masinatööstuse ettevõtted on endiselt raskustes ning investeeringud väiksed. Müügitulud Soome turule kahanesid enim -  II kvartalis kolmandiku võrra ja poolaastaga üle 40%. Samas vähenes Soome ettevõtte 6 kuu müügimaht koduturule võrreldes 2009. aasta I poolaastaga ligi kaks korda. Soome segmendi müügimahtude langus oli II kvartalis 27% ja poolaastal 31%. Koduturu nõudluse vähenemine on osaliselt suudetud kompenseerida ekspordi kasvatamisega Rootsi. Uue turuna lisandus II kvartalis Malaisia. Kokku müüdi nendele turgudele kaupu ligi 30 miljoni krooni väärtuses, andes tütarettevõtte müügimahust 28%.

Müük Eesti turule vähenes aruandekvartaliga 8,4 miljoni krooni võrra ja poolaastaga 18,4 miljonit krooni. Müügimahtude kahanemise põhjustasid ühelt poolt muutused energiasektori tooterühmades, kui koduturul suurenes nõudlus odavamate toodete järele ja langes komplektalajaamade müük ning teiselt poolt elektrivõrgu liitumiste vähenemisest tingituna ka liitumiskilpide  müügimaht. Kuna Eesti segmendi toodetest ja teenustest kuni kolmandik realiseeritakse väljapoole Eestit, siis mõjutas välisturgudel, eriti Soome turul toimuv, segmendi majandustulemusi aruandeperioodil. Eesti segmendi 6 kuu müügitulu kahanes 27 miljoni krooni võrra, millest kolmandik tuli ekspordi vähenemise arvelt. Realisatsiooni põhilise languse välisturgudel põhjustasid keskpinge jaotus- ja komplektalajaamade  müügimahtude vähenemine Soome. Samas suurenesid Portugali suunalised tarned kuue kuuga 1,6 korda.

Leedu turg kasvas II kvartalis üle 22% ja 6 kuu arvestuses saavutas
praktiliselt 2009. aasta I poolaasta taseme. Kui 2009. aastal moodustas Leedu segmendi müügitulust koduturg 60% ja 40% välisturud, millest suurimad olid Norra ja Taani, siis tänavu on tarned nendele turgudele olnud
tagasihoidlikud. Lisandunud on Soome, Prantsusmaa ja Tšehhi. Juunikuus
realiseerus Leedu turule mitu suuremahulist projekti, mistõttu teeniti kaks
kolmandikku poolaasta müügimahust aruandekvartalis. Ligi 80% 6 kuu
müügitulust saadi Leedu klientidelt.

Müüdud toodete ja teenuste kulu vähenes 2010. aasta esimesel poolaastal
müügituludega samas tempos, jäädes kvartali arvestuses maha 1,9 ja poolaastal 0,9 protsendipunkti võrra.

Osale arutelus

  • Romet Kreek

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud