Autor: Koit Brinkmann • 23. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu Mart Opmanniga

Miks majanduskomisjon tõstis 2007. aasta talvel järsult taastuvenergia toetusi?Siin oligi see asi, et majandusministeerium käis numbrid välja ja siis sõitsid kõik meile sisse, et neile on liiga tehtud. Ning selles turmtules me viimase otsa töötasime. Küll ühed süüdistasid Sõõrumaa Väo jaama eelistamist, teised arvasid jälle, et tuulejaamasid soositakse, kolmandad olid kolmandate ja neljandate asjade vastu. Aeg hakkas suruma ja üritasime intensiivselt tasakaalupunkti leida. Mäletan, et sotsid tegid oma ettepanekud. Iga erakonna tagant paistsid kellegi silmad ja kõrvad, ega need arvutused polnud erakondade poolt tehtud. Neid ettepanekuid tuli igalt poolt.

Kas komisjon arvutas lõpuks ise need dotatsioonide suurused välja?

Komisjon ikka nii pädev polnud, et oleks ise rehkendusi teinud. Erinevaid numbreid käis läbi lehekülgede kaupa. Ma ei anna praegu pead, kust need numbrid lõpuks tulid.

Kuu aja jooksul käis siis riigikogus väga intensiivne lobistamine?

Mina kellegagi eraldi suhteid ei seadnud. Kui keegi tahtis kokku saada, siis püüdsime Sven Sesteriga (komisjoni aseesimees-toim) ta kahekesi vastu võtta või päris komisjoni istungil ja protokollisime ära. Ma natuke kardan selliseid tegelasi.

Kuidas ministeeriumiga suhted olid?

Liina Tõnisson (seaduseelnõu kaasettekandja-toim) tegeles eelnõuga väga jõuliselt, ta oli kursis kõikide nende tagamaadega. Endise majandusministrina sai ta ka ministeeriumist infot. Tajusin kõrvalt, et nii mõnelgi mehel ministeeriumis oli oma paat valmis vaadatud.Võibolla see seadus oli tuulejaamadele natuke soodsam, ma ei tea…mina oma pead pakule ei julge panna. Minule pole kolme aasta jooksul, mil seadus kehtib, keegi aitäh öelnud, et ta on paremasse seisu saanud. Meie otsisime tasakaalu kõikidele.

Aga see dimensioon, et te olite Rahvaliidu esindaja?Jätame selle! Mina ennast mõjutada ei lasknud.

Survet erakonna poolt polnud?

Ei, ei! Põhiline oli minu jaoks, et tuleks mõistlik tasakaal, kus ei ole selget võitjat, aga Eestis läheks taastuvenergia situatsioon paremaks.

Huvitaval kombel tegi Sõõrumaa neljale erakonnale samal ajal kokku seitse miljonit krooni annetusi. On arvatud, et tema oli dotatsioonide tõstmise suuremaid võitjaid?

Ta on ka kusagil öelnud, et toetab erakondi juba 95. aastast. Ma ei mäleta, et Sõõrumaa oleks mulle üldse helistanud. Küll oli kõiki teisi helistajaid, alates tuuletallajatest ja Tartu Fortumi juht Mati Meos helistas mitmel korral. Tema oli endine majanduskomisjoni liige ja ka kaugkütte ühingu esindaja. Pidasin loomulikuks temaga suhtlemist, aga see ei tähenda, et see oleks mind mõjutanud.

Olid nende nõudmised toetuste osas veelgi suuremad?Olid. Arvan, et isegi veerandi võrra suuremaid numbreid taheti. See oli müstika.

Kui mina oleks pidanud eelnõu eest vastutama, oleks olnud väga raske töötada. Või kui oleks olnud kellegi nõrgemanärvilise või inimese, kes elektrist teab niipalju, et see tuleb pistikule vajutades, siis oleks ikka päris raske olnud. Kuna see oli Tõnissoni vedada, kes oli komisjonis korüfee, siis hingasin mina suhteliselt kergemini.

Kellegi huvide esindamist komisjoni poolt polnud?

Mina omalt poolt välistan selle. Tol hetkel polnud mitte keegi rahul. Arvati, et kõik teised võitsid ja nemad kaotasid. Samas kõik ootasid, et seadus vastu võetaks. Seal oli ka palju häid asju, mille üle keegi ei vaielnud. Aga nagu öeldakse, kurat on peidus detailides, sest lööma läks lahti selle paari numbri pärast.

Praegu saame selle seaduse mõjul elektriarvelt vaadata, palju me maksame taastuva elektri eest.Ma näen ise ka mis seal peal on, kuna mu elamine on elektrikütte peal, tuleb seda aastas paar tuhat krooni kokku.