Autor: Anne Oja • 20. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Estlink1 kaabel on täna kommertskaabel, mille kaabli tehnilise toimimise eest vastutab Nordic Energy Link (NEL). Kaabli võimsus jaotub Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija vahel, kellest kaks esimest on neile kuuluvad võimsused rentinud Eesti ja Soome süsteemioperaatoritele.

Kuna kõikide Estlink kaabli väljalülitamiste ajal liikus elekter Soomest Eestisse, tekkis Eesti elektrisüsteemis kaabli rikke tõttu arvestatav elektrivõimsuse puudujääk. Selle kompenseerimiseks oli sunnitud Elering käivitama nii Eesti kui Läti ja Leedu põhivõrguettevõtete käsutuses olevad avariireservid.

"Tegemist on tõsiste juhtumitega nii varustuskindluse kui elektrituru seisukohalt ja kindlasti pöördub Elering Estlink1 omanike poole selgitamaks põhjuseid ja planeeritavaid tegevusi kõrvaldamaks kaabli pidevaid planeerimata väljalülitumisi. Avariireservide käivitamine on elektrisüsteemi talitluse tagamiseks äärmuslik ja tarbijatele kallis meede," kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eesti Energia ei soovinud möödunud nädalal katkestusi ja nende tõttu saamata tulu kommenteerida. "Estlingiga seonduvast parem küsida Eleringist, nemad haldavad ja oskavad anda ka kõige täpsema info," ütles energiafirma pressiesindaja.

Äripäeva konsulteerinud ja anonüümsust palunud energeetikaspetsialist oletas, et Eleringi mainitud kahju võis tuleneda katkestuste langemisest elektritarbimise tipptundidele. Samas ei kajastu Estlink1 töö häired automaatselt vabaturu elektrihindades, kuna järgmise päeva elektrienergia hind on ette teada pikemat aega kui kõige pikem möödunudnädalane katkestus kestis.

"Konkurentsiamet jälgib Eleringi kulutusi ja sellisteks puhkudeks on nende eelarves raha ette nähtud. Ilmselt kandub kulu üle põhitariifi ja jaotub pika aja peale laiali," rääkis ta mainides, et Eesti ja Läti rentisid oma osa Estlink1 võimsusest Nord Pool Spotile, Leedu aga mitte. Seetõttu võis Lietuvos Energija äsjastest kaabli töö katkestustest erinevalt Eesti Energiast ka kahju kanda.