Eesti Energia: Venemaa peibutab odava elektriga

Loomaks "pragmaatilist suhet" Balti riikidega, on Venemaa valmis peibutama meid odava elektrienergia müüdiga, ütles Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.

Järgneb Andres Tropi sissekanne Eesti Energia blogist:

Möödunud nädala kolmapäeval toimus Vilniuses üks huvitav konverents, mille käigus jagati infot Leetu, Valgevenesse ja Kaliningradi oblastisse kavandatavate uute tuumajaamade kohta.

Valgevene projektist täna eriti põhjust rääkida ei ole. Kuigi see riik on ilmselgelt liigselt suures sõltuvuses Vene maagaasi impordist, mida kasutatakse ka elektri tootmisel, on sama ilmne ka see, et rahalisi vahendeid tuumajaama ehitamiseks napib – vaid päev enne ürituse toimumist hoiatas Vene Föderatsiooni president Valgevenet, et kui viimane ei tasu lähiajal enda gaasivõlga on Venemaa sunnitud tarneid vähendama. Kuidas sellises finantsmajanduslikus olukorras oleks võimalik arendada pikaajalist ja väga kallist tuumajaama projekti on vähemasti hetkel mõnevõrra arusaamatu. Lisaks valmistab Leedule suurt meelehärmi Valgevene poolt välja valitud uue tuumajaama asukoht – otse Leedu piiri ääres – mille üle Leedu esindajad ka enda häälekat rahulolematust avaldasid.

Leedu projekti ettevalmistamine täna jätkub ja suuremat sorti uudiseid võib loota kui mitte selle aasta lõpus, siis hiljemalt uue alguses. Aga ka mitte Leedu projekt polnud see, mis suuremat huvi ja küsitavusi oleks pälvinud. Konverentsi suurimaks hitiks kujunes kahtlemata hoopis Kaliningradi tuumajaama projekti tutvustamine ja Rosenergoatomi esindaja poolt peale konverentsi lõppemist tehtud avaldused.

Peab ütlema, et Rosenergoatomi kolme esindaja poolt tehtud ettekanded olid mõjukad ja enesekindlad. Ettevalmistavad tööd tulevase tuumajaama asukohas on alanud muldkeha eemaldamisega ja juba järgmise aasta keskpaigas peaks algama betoonivalamisega seonduvad tööd. Sõnum kuulajatele oli ühene – projekt liigub. See on ettevalmistatud kõiki rahvusvahelisi nõudeid arvestades ja kellelgi ei tohiks selle kohta midagi ütlemist olla. Kui aga peaks olema, siis on Rosenergoatom valmis kõigiga ja kõigest rääkima.

Kasutades diskussioonivoorus küsimuste esitamise võimalust, viitasin ma omaltpoolt rahvusvahelisele tavale, mille kohaselt tuleb enne iga tuumajaama projekti algatamist analüüsida kõigepealt nende sotsiaalset, majanduslikku, julgeolekualast jms põhjendatust. Nagu Rosenergoatomi esindajad ka ise ettekannete käigus tõdesid, oleks projekti õnnestumiseks vaja välja ehitada uued kõrgepinge liinid Poola ja Leetu. Viidates viimasele küsisin ma Vene ettevõtte esindajatelt, kas uute liinide ehitamise alased kokkulepped ei oleks mitte pidanud sõlmitama enne ehitustööde algust, sest antud hetkel võib nende kokkulepete puudumise tõttu panna kahtluse alla projekti majandusliku põhjendatuse? Seda põhjusel, et Kaliningradi regiooni enda elektrivajadus ei võimalda isegi ühte reaktorit piisavalt koormata. Ühtlasi ma möönsin, et Eesti ei ole Kaliningradi regiooni naabruses asuv riik, mistõttu me ei pruugi kõikidest juba tänaseks päevaks sõlmitud kokkulepetest teadlikud olla. Rosenergoatom võiks seetõttu avalikkust käimasolevatest läbirääkimistest või saavutatud kokkulepetest kohe informeerida.

Rosenergoatomi esindajad sellele küsimusele vastata ei soovinud, vaid leidsid, et kui Balti riigid ja Poola ei ole Kaliningradis toodetavast elektrist huvitatud, ehitatakse Kaliningradist merekaabel "mujale riikidesse" ja elektrienergia eksporditakse sinna. Palusin jällegi Vene ettevõtte esindajal kasutada võimalust ja anda avalikkusele infot merekaabli rajamise osas peetavate läbirääkimiste või siis selle osas juba saavutatud kokkulepete kohta. Seda infot paraku jällegi avaldada ei soovitud.

Seda suurem oli minu üllatus, kui ma lugesin kaks päeva hiljem Leedu Delfist intervjuud Rosenergoatomi peadirektori asetäitja Sergei Bojarkiniga, kes viitas Nord Streami gaasitoru infrastruktuuri ärakasutamise plaanile ja merealuse elektrikaabli ehitamisele Kaliningradist Saksamaale. Bojarkin rõhutas muuhulgas, et Kaliningradi tuumaelektrijaamas hakatakse tootma odavat elektrit ja kui teie (st Leedu, Läti ja Eesti) odavat elektrit osta ei soovi, müüakse see Saksamaale. Soovi müüa Balti riikidele odavat elektrit põhjendas Bojarkin Kremlis tärganud "pragmaatiliste suhete" arendamise sooviga.

Mis puudutab uute kõrgepingeliinide ehitamist Kaliningradi ja Leedu ning Kaliningradi ja Poola vahele, siis Bojarkini sõnutsi pidid läbirääkimised Poola võrguettevõttega juba käima ja poolakad olevat nende käigus juba jõudnud "äärmusliku huvi" välja näidata, kuna Vene pool lubanud ka ise võrkude ehitusse raha paigutada.

Mis Leedut puudutab, siis seal pidavat valitsema kahetine olukord. Leedu valitsus uute liinide ehitamisest ei huvitu, kuid kõik "tehnilise taseme spetsialistid" pidavat võrkude tugevdamise plaani ühemõtteliselt toetama, sest regioonis valitseb peale Ignalina tuumajama sulgemist suur elektri defitsiit ja parim võimalus selle maandamiseks oleks elektri import Kaliningradist. Elektri defitsiit pidavat seejuures olema nii suur, et tegelikult Kaliningradi uus tuumajaam Leedu uue tuumajaama projektiga ei konkureerigi. Isegi nende mõlema projekti teostumine täies mahus ei võimaldavat defitsiiti katta.

Mis järeldusi võiks me toimunud konverentsi ja kirjeldatud intervjuu põhjal teha? Esiteks vast seda, et hoolimata Kremli täielikust ja ühemõttelisest toetusest Kaliningradi tuumajaama projektile, pole tänaseks ikka veel suudetud kaasata sellesse projekti välisinvestorit ning saavutada kokkuleppeid naaberriikidega projekti eduks vajalike uute elektriliinide ehitamise osas. See valmistab Rosenergoatomile tõsist muret.

Kaabli ehitamine Saksamaale on võimalik, kuid see on kallis ja hakkab kiskuma alla investeeringu tootlust. Tekitamaks "vajalikku õhkkonda" ja loomaks "pragmaatilist suhet" ollakse valmis peibutama Balti riike suisa odava elektrienergia müüdiga, millesse kindlasti paljud inimesed ka uskuda sooviksid. Olgu öeldud, et pärast Ignalina tuumajaama sulgemist tõusid Leedus elektri hinnad ca 30%, mis on tõsiseks koormaks masuajast räsitud riigi elanikkonnale.

Samas võttes arvesse seda, et Leedu maksab täna Venemaalt imporditava maagaasi eest rohkem kui ükski teine riik Euroopas, on raske uskuda, et Balti riigid hakkaks midagi Venemaalt tulevikus odavalt saama. Tõsi, Ukrainal õnnestus Venemaalt imporditava maagaasi hinda 30% võrra alla rääkida, kuid hind, mida sarnaste pakett-tehingute eest maksta tuleks, võib Euroopa Liidu liikmetest Balti riikidele talumatult kõrgeks osutuda.

Mis siis lõppude lõpuks teha tuleks? Ühes on Rosenergoatomil kindlasti õigus. Nimelt vajavad Balti riigid hädasti uusi elektritootmise võimsusi ja hea meel on tõdeda, et nende projektide ettevalmistamine ka käib. Siiski ei pruugi üksnes uute võimsuste arendamine osutuda piisavaks.

Venemaa energiapoliitika erineb väga oluliselt Euroopa Liidu poolt arendatavast poliitikast ja see erinevus ei puuduta mitte üksnes kasvuhoonegaaside emissioonide vastast võitlust. Ka elektrituru reeglid, mis Venemaal käibivad, pole võrreldavad Euroopa Liidus rakendatavatega, mis annab Vene energiaettevõtetele olulise konkurentsieelise Euroopa Liidu energiaettevõtete ees.

Kui kirjeldatud põhjustest tulenevat konkurentsieelist mitte tasalülitada, jääb Balti elektriturg ka edaspidi avatuks idanaabri manipulatsioonidele ja igasuguste suuremahuliste tootmisinvesteeringute tegemine (st finantseerimine) Balti riikides on oluliselt raskendatud. Seetõttu ei saa Eesti jääda Leedu ja Kaliningradi vahelise elektrikaubanduse küsimuses pealtvaatajaks.

Kui Leedu elektriturg langeb Venemaa tugeva ja pikaajalise mõju alla, muutub olukord raskemaks ka meil Eestis ja meie headel sõpradel Lätis. Me vajame koostööd rohkem kui kunagi varem ja lahendused tekkinud probleemidele peavad olema regioonipõhised.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud