Eesti Energia loovutas Estlinki energiabörsile

Eesti Energia otsus loobuda oma eksklusiivsest Estlinki merekaabli kasutamisõigusest tähendab seda, et kõigil, kes tahavad Estlinki kaudu elektrit edastada, tuleb pöörduda elektribörsi haldava Nord Pool Spoti poole.

"Müüjad-ostjad teevad pakkumise Nord Poolile ja elekter voolab ise Helsingist Tallinnasse või vastupidi sõltuvalt sellest, kummal pool on kõrgem hind," selgitas Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals.

Nord Pool Spot ASi kaubandusdirektor Hans Randen andis eile Äripäevale lühikommentaari, öeldes, et neil on Eestis toimunud arengute üle hea meel. Küsimusele, kas Nord Pool soovitas Eesti Energial sellist otsust teha, vastas Randen, et Eesti Energia teeb oma otsused ise.

Ka Vals vastas eitavalt küsimusele, kas Euroopa Liit või Nord Pool Eesti Energiale selle otsuse tegemiseks survet avaldas. "Vähemalt poleks me pidanud kogu oma kaabliosa ära andma," ütles Vals.

Eesti Energia otsus loobuda oma eksklusiivsest Estlinki merekaabli kasutamisõigustest ei anna majanduslikku efekti, vaid on hea tahte märk vabaturu suunas, teatas ettevõte.

Eesti Energia teenib kaabli kasutamise pealt renditulu

Eesti Energia otsustas rentida Estlinki kaabli välja Soome ja Eesti põhivõrkudele, kellel on omakorda kohustus anda see üle vabaturu kasutusse.

Eesti Energia teatel teenib ettevõte endiselt kaabli kasutamise pealt renditulu, kuid selle suurus ei muutu ja seega on otsuse majanduslik mõju marginaalne.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ütles, et otsus tehti ikkagi seetõttu, et Eesti Energia ootab hästi toimivat ja efektiivset elektribörsi. Reaalne elektri vabaturg saab tema sõnul tekkida vaid siis, kui Estlinki kaabel on antud turu kasutusse ning selle kaudu on kõikidel vabaturu osalistel võrdne ligipääs Estlinki võimsustele.

Teised Estlinki osanikud oma õigusi ei loovutanud

"Eesti Energia kui suurima Estlinki osalusega ettevõte andis turu avanemiseks oma panuse. Sõnad ei tohi jääda vaid loosungiteks, sõnade taga peab olema ka tegu," ütles Kaasik.

Ehkki kaabli osanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia, ei pidanud kõik tootjad õiguste üleandmist vajalikuks. "Eesti Energia kui regiooni juhtiv energiaettevõte on turu arengust huvitatud ning sellest lähtuvalt andis oma kaabliosa turu kasutusse," lisas Kaasik.

Valsi sõnul on otsus väga hea nii elektrimüüjatele kui ka kõigile Eesti vabaturu tarbijatele, sest turg muutub laiemaks. Esialgsete plaanide järgi oleks Eesti ja Soome piirkonna turu kogumaht jäänud 200 ja 350 MW vahele, kuid praeguseks üleantavad kogused tagavad, et iga tunni turumaht on algsest plaanist ligi kaks korda suurem ehk 400-500 MW.

Kui palju Eesti Energia Estlinki rentimisest praegu tulu teenib, ei ole pressiesindaja sõnul avalik info.

Estlink 1 kaabel ühendab Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme ning selle võimsus on 350 MW.

TAUST

• Idee ehitada Eesti ja Soome vahele elektriline ühendus käidi välja aastal 1990. Estlinki projektiga hakati tõsisemalt tegelema aastal 1998 ning eriti jõudsalt pärast seda, kui 2002.-2003. aasta külm ja veevaene talv lisas kaabliprojektile uue tähenduse.

• Aastal 2004 moodustati kaablit haldav ettevõte Nordic Energy Link ning kuulutati välja ehitushange. Aastaid planeeritud ja ettevalmistatud projekt käivitus ametlikult 29. aprillil 2005.

• Estlinki kaabel alustas tööd 2006. aasta detsembris.


 

Osale arutelus

  • Kadri Bank

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara