Autor: Katre Pilvinski • 24. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuigi jäätmetes sisalduv energia on võrreldav põlevkivi omaga, maetakse täna enamik sellest prügimägedele. Võttes selle kodumaise kütuse kasutusse elektri ja soojuse tootmises, saame tulevikus Eesti elanikele pakkuda soodsamat prügi äraandmise hinda ning sadadele tuhandetele Tallinna ja Maardu elanikele soodsamat ja stabiilsemat toasooja,“ sõnas Leppiman.

„Iru prügiploki rajamine on evolutsioon Eesti jäätmemaastikul. See on positiivne ja maastikku oluliselt muutev areng, prügimäed jäävad tulevikus reaalselt väiksemaks ja see säästab Eesti loodust,“ avas Leppiman tulevikuarenguid. „Seni väljakujunenud süsteemiga harjunud asjaosalistele ja jäätmemonopolidele on ümberkorraldused alguses veidi ebamugavad, kuid tänaste laienevate ja lehkavate prügimägede valguses tunnistavad ka nemad alternatiivide rakendamise vajalikkust.“

„Kuigi avalikkuses on manipuleeritud erinevate statistiliste andmetega, siis täna tõdesid ka teised esinejad, et jäätmeid jätkub tulevikus erinevate lahenduste jaoks. Iru prügiploki valmides 2012. aastal saab üle Eesti taaskasutusse võtta kuni 220 000 tonni sorteerimise järel ülejäävaid olmejäätmeid ning siis jääb üle veel rohkem kui 100 000 tonni ladestatavaid jäätmeid. Viimaseid saab taaskasutada teistel moodustel juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud. Kuid selge on, et energia tootmine loob jäätmetele kõige laiemalt tuntavat ja tarbitavat lisaväärtust,“ lisas Leppiman.