Autor: Ain Alvela • 11. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ringvõlgnevus süvendab tootjate likviidsusprobleemi

Kuigi müügimahud on drastiliselt kukkunud, peavad tootmisettevõtted pingsalt jälgima, kellele, mida ja kui palju müüa, sest ootamatud pankrotid ja klientide makseraskustesse sattumine on igapäevased.

Tootmisettevõtete juhid tunnistavad, et raske majandusliku olukorraga käivad paratamatult kaasas erakorralised kahjud, mida tuleb kanda, kui oled müünud kellelegi, kes enne arvete maksmist oma pankrotist teatab. Rääkimata sellest, et kaupade ja teenuste eest tuleb raha varasemast üksjagu kauem oodata ja olukord, kus kõik on kõigile võlgu üha süveneb.

ASi Ilmarine juht Karel Saar möönab, et arvete maksmisega hilinemisi tuleb ette ja selline asi muudab ettevõtte likviidsuse halvaks, aga nendega saab hakkama. Palju hullem oleks, kui raha hoopis saamata jääb.

"Püüame vältida kliente, kelle puhul on oht kas rahast ilma jääda või tuleb seda liiga kaua oodata," selgitas Saar. "Likviidsuse tagamiseks kasutame käibekrediiti pangast ja omavahendeid. Samuti püüame saada klientidelt võimalikult paindlikku finantseerimist, eriti, kui tegu on suurte projektidega," lisas ta.

Tööstusseadmete tootmisega tegeleva ASi Tech Group nõukogu liikme Martin Sutropi sõnul tuleb praegusel tootmismahtude vähenemise ajal kulutusi eriti kriitilise pilguga jälgida ja mida enam maht väheneb, seda rohkem peab ka kulusid kokku tõmbama. "Võlgu on meile vaid mõni kodumaine klient, aga nendega jäi koostöö ka viimaseks,“ ütles Sutrop. "Pikaajaliste klientidega meil probleeme ei ole,“ lisas ta.

ASi Galv-Est juhatuse esimees Viktor Jürgenson soovitab ettevõtjatel jooksvaid rahavoogusid väga täpselt planeerida, et need tagaksid tootmise tõrgeteta sujumise.

"Ma ei saa väita, et raha üldse ei liigu, aga on tõsiasi, et meile ollakse võlgu ja laekumiste tähtajad on pikaks veninud,“ märkis Jürgenson. "Samas ei saa me ka tänavu tehnoloogia arendamisse investeerimata jätta. Teeme seda varasemal ajal kogutud vahendite arvelt,“ rääkis ta.

ASi Hallik juhataja Heiki Hallik on seda meelt, et kliendi ja tootja vaheliste heade suhete nurgakivi on avatud suhtlemine, oma probleemidest rääkimine.

"Oleme koostööpartneritega saanud suhted korda läbirääkimiste teel. Tänases olukorras tuleb rohkem ja avatumalt suheleda, selgitada olukordi ja plaane," ütles ta. "Koostöös on võimalik leida lahendusi," märkis Hallik.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077