Autor: Indrek Kald • 11. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia ja Prantsuse ettevõtte Constructions Industrialles De La Mediterranee (CNIM) poolt täna sõlmitud ehituslepingu kohaselt algavad olemasoleva Iru elektrijaama laiendusena rajatava uue energiaploki ehitustööd tänavu suvel.

N-ö võtmed kätte ehituslepingu järgi rajatava elektrit ja soojust tootva energiaploki maksumus on ca 1,5 miljardit krooni. Uues plokis saab aastas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis liigiti kogumise järel üle jäävaid olmejäätmeid ning ehitus- ja tööstusprahti.

"Kuigi prügist saadav energia on võrreldav põlevkivi omaga, kuhjatakse täna suur osa jäätmetest lihtsalt prügimäele. Iru jäätmepõletusplokis saame juba kahe aasta pärast ning esimesena Baltimaades taaskasutusse võtta olulises koguses Eestis igapäevaselt tekkivaid jäätmeid," sõnas Eesti Energia juht Sandor Liive.

"See säästab oluliselt meie loodust ning samas pakub võimalust toota elektrit ja soojust kodumaist päritolu stabiilse hinnaga kütusest. Nii saab ka meie poolt pakutav prügi vastuvõtutasu olema soodsam kui prügilatel ning soojuse hind stabiilsem ja soodsam, kui gaasist või biomassist soojuse tootmisel," rääkis Liive.

CNIMi juhatuse liikme Stefano Costa sõnul hakkab heidete kontroll põhinema kõrgeimatel standarditel ning on loodud tagama madalamat heitetaset kui Euroopa õigusruumis üldiselt ette nähakse.

Uue koostootmisploki soojuse tootmise võimsus on 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning see hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).

Tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Iru energiaplokiga samal tehnoloogial jäätmepõletusplokk valmib peagi ka põhjanaabrite pealinnas Helsingis, enimkasutatud on see ka Rootsis ja Taanis ning kokku on Euroopas taolisi üle 400.