Autor: Kadrin Karner • 22. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lääne-Virumaal Haljala lumiste väljade vahel asuv tootmishoone ei paljasta millegagi seda usinat sagimist, mis seespool toimub. Tehasesse sisenedes vaatab kümneid silmapaare õmblusmasinate, liimipottide ja riideklammerdajate tagant üles, kuid töö ei lakka. Tohutul kiirusel ja vilumusel ääristavad tehasele iseloomulikult paari kaupa ridadesse seatud õmblejad riidetükke, millest hiljem saab diivan või tugitool.

Tehase omanik Rolf Kristian Relander rääkis, et kuigi üldiselt tehakse nii, et iga õmbleja õmbleb kogu aeg töö ühte ja sama järku, meeldib neile eelkõige kvaliteedi kaalutlustel teha nii, et üks töötaja õmbleb ühe diivani kõik riidetükid ise. "Aega läheb rohkem, aga siis on nagu üks käekiri," märkis ta.

Rolf Relanderi sõnul asutas Bellus Furnituri tema Tallinnas elav vend Rikard Mikael 1997. aastal. Suurem edu saabus umbes kaheksa aasta eest, kui Rolf kolis Haljalasse ning koos vennaga asuti tehase igapäevaste asjadega tegelema.

Pärast seda on Bellusel kõik vaid ülesmäge läinud. "Iga aasta on tõusvas joones olnud," rääkis Rolf Kristian Relander, kes Eestis elades on õppinud ka soravalt eesti keelt rääkima. Eesti keele oskamist peab ta Eestis elades ja töötades viisakuseks.

Alles hiljuti saabuti Stockholmis toimunud messilt, kus oldi väljas messi suurima boksiga, mis tõi ka väga hea tulemuse. "Olgugi, et on masu, leidsime sealt palju kliente," rääkis ta.

Masu aitas edule kaasa Relanderi sõnul on masu tõttu nii Soome kui ka Rootsi mööbliturg kukkunud umbes 30%, Läti turg isegi 60% ning seepärast tehti agressiivne plaan hoida oma turuosa ja laiendada tootevalikut.

Eelmise aasta veebruaris mindi diivanitest, tugitoolidest ja vooditest samm kaugemale ning hakati tootma madratseid. Meie kliendid on mööblipoed ning teadlikult hakkasime tootma midagi, mida praegustele klientidele müüa, põhjendas Relander. "Kui oleks jätkanud samade asjade tootmist mis siiani, oleksime ehk kukkunud sama palju kui turg üldiselt," lisas ta.

Tema ütlusel kaaluti mõni aasta tagasi tehaste sisseseadmist mujal Ida-Euroopas, sest tööjõuga oli Eestis niivõrd kitsas. Relanderi sõnul püsisid töötajad tihtipeale vaid mõned kuud, pidevalt liikusid ringi jutud, kui suur on palk Soomes ja kui väike Eestis, ning selle peale läksid kõik noored mehed Soome.

"Kui masu ei oleks tulnud, ei oleks meil praegu nii suurt tootmist ja võib-olla oleksime sunnitud olnud ära kolima," rääkis ta tööjõupuudusest põhjustatud dilemmast.

"Varem arvati Soomes, et Eesti toodete kvaliteet on kehv, ning osteti kallimaid ja n-ö kvaliteetsemaid Soome diivaneid. Nüüd sellist vahet teha ei või," rääkis Relander.

Kohati on meie diivanid paremad kui Soomes ja Rootsis toodetud, lisas ta. Soome kallis ja kvaliteetne diivanitööstus on aga kokku kuivanud, kuna lõpptarbija ei jõudnud maksta.

Kliendid Eestile lähedal

Relander tõdes, et alguses tuldi Eestisse tootma odavuse pärast. Nüüd hinnatakse kõige kõrgemalt head asukohta ja lähedust klientidele.

"Kui täna laeme auto, siis see on homme Soomes kohal," rääkis omanik. Kiirus on eriti oluline, kuna töid tehakse nimelise tellimuse peale ehk täpselt seda värvi ja selliste jalgadega, nagu tellijale meeldib, selgitas ta. Ladudes Bellus Furnitur kaupa eriti ei hoia.

Mööblifirma omanik rõhutas, et majanduslangus on Eesti ettevõtete mõttemaailma positiivses suunas mõjutanud. Enne leidus allhankijaid, kellel läks liigagi hästi, ja kui neil paluti toota 20% rohkem, tuli vastuseks ebalev "ei tea, kas on tarvis". "Nüüd ütled, et teeme rohkem, ja kõik on kohe nõus. See on ülimalt positiivne," rääkis ta. Sama kehtib ka töötajate puhul, sest näiteks messi tarbeks oli vaja eriti pingutada, lisas Relander.

See aasta tuleb Relanderi sõnul sarnane eelmisega - turud on närvilised, aga suurt põhjust muretsemiseks pole. "Stockholmi mess näitas, et kliendid on juba rõõmsamas meeleolus," lisas ta.

Samuti plaanib ettevõte laiendada tootevalikut ning kui lumi ära sulab, asutakse Haljala peatehast suurendama. Venemaale laienemise kohta ütles omanik, et iga aasta mõeldakse, et kui suur võimalus on neil Venemaa näol kasutamata. Venemaaga tegelema hakkamine kuulub ka selle aasta plaanidesse.

Relanderi sõnul eitati Eestis kriisi kaua. "Eesti riik eiras väga kaua majanduslangust. Mina välismaalasena imestasin, et see tõdemus nii hilja tuli," rääkis ta.

Kuigi Bellus Furnituri omanik kiitis Eesti riigi pingutusi, ütles ta, et devalveerimise korral oleks Eesti konkurentsivõime kiiremini taastunud. "Riik tegutses tõhusalt eelarvega, aga kui ei oleks oldud nii rangelt devalveerimise vastu, oleks Eesti majanduslangusega kiiremini hakkama saanud," märkis ta.

Maksusüsteemiga rahul

"Mina ja enamik eksportijaid oleks devalveerimist soovinud, aga nüüd on muidugi selleks juba liiga hilja," lisas ta. Relander tõi paralleeli Poolaga, kus zlott odavnes ning riik muutus seejärel kohe konkurentsivõimelisemaks.

Eesti maksusüsteemiga on Relander samuti väga rahul ja kiidab, et kõik on selge ja läbipaistev ning bürokraatiat tunduvalt vähem kui Soomes. "Ettevõte ei pea maksma tulumaksu, kuni ei maksta välja dividende. See on väga motiveeriv," märkis ta. Kui Eesti maksusüsteemi saaks jätta nii, nagu ta praegu on, oleks see suureks eeliseks Eestile, lisas Relander.

Ainus, mida tema sõnul muuta võiks, on töötute ja eakate eest hoolitsemine. "See tase on Eestis liiga madal."

Mis on misTegevjuht Urmas Aun

Bellus Furnitur OÜ

350 töötajatNeli tehast: Räpinas kaks tehast, Haljalas peatehas, Kose tehas ja Narvas õmblustsehhEkspordib pea kogu toodangu - enim Soome ja Rootsi, järgnevad Norra ja Taani, mõned Kesk-Euroopa riigid ning Ukraina. Kokku on esindatud umbes 450 poes.Kunagine edukas gasellettevõte, kes nüüd on jõudnud Äripäeva TOP 100sse, platseerudes 2008. aasta tulemuste põhjal edetabelis 68. kohale.