Avalikustatud keskkonnamõju hinnangust ei selgu, kuhu ja kui palju elektrienergiat hakkaks 2300 MW baaskoormusele kavandatud tuumajaam eksportima, kas naaberriikide ja potentsiaalsete ostjatega on läbirääkimisi peetud ning millised olid tulemused, selgitas Tropp Eesti Energia blogis.
Kaliningradi oblasti enda suvine öine elektritarbimine jääb alla 400 MW ning aasta tipunõudlus ei ületa 1000 MW.
"Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees leidis, et kui venelased stardivad Balti tuumajaama ehitamisega enne, siis pangad ei näe samasse piirkonda kavandatavas Ignalinas enam mõttekat projekti," vahendas Tropp siinset tagasisidet.
"Akadeemik Lippmaa jagas seda seisukohta ning leidis, et venelased võtavad Kaliningradi rajatava jaamaga oma kontrolli alla Läti ja Leedu elektrituru. Majanduskomisjoni esimehe sõnul seadvat Leedu poole ebakindlus aga Eesti ette küsimuse, kas Eestil ikka tasub Leedu uues tuumajaama projektis osalemise peale mõelda," jätkas Tropp.
Ta lisas, et Venemaa pole oma ponnistustele vaatamata Kaliningradi tuumajaamale 49%list kaasinvestorit leidnud ja võimalik, et seda ei leitagi.
Tropi sõnul jõutakse tänavu Leedu tuumajaama lepingute allkirjastamiseni ja seetõttu pole mingit kahtlust, kus peaks Eesti võimalusel kaasa lööma.