Autor: Kaisa Gabral • 8. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia: andsime panuse euro tulekuks

Kuigi Eesti Energia investeeringud olid 2009/10. aasta üheksa kuu lõikes suuremad kui rahavoog, ollakse ikkagi uhked selle üle, et brutodividendidena maksti riigile 1,7 mld krooni, mis aitab eurole sammukese lähemale.

 "Tugevast majandustulemusest hoolimata olid investeeringud veidi suuremad kui äritegevuse rahavoog, s-t vaba rahavoog oli negatiivne ning netovõlg ikkagi kasvas. Lisaks maksime riigile brutodividendidena välja 1,7 miljardit krooni. Viimase üle oleme muidugi uhked, et saime omalt poolt anda väärika panuse euro kasutuselevõtule Eestis," kommenteeris Eesti Energia finantsjuht Margus Kaasik ettevõtte  2009/10 majandusaasta üheksa kuu tulemusi.

Majanduskeskkond oli 2009/10 majandusaasta esimese üheksa kuu jooksul nõrk. Globaalne majanduslangus ning Eestit tabanud majanduskriis vähendas Kaasiku arvates energia tarbimist ja alandas energia hindu. Eestis vähenes elektri müügimaht 8% võrra, augustist alanes ka elektri hind. Soojuse müügimaht langes Eesti Energia finantsjuhi sõnul tervelt 31%, kui siiani olime harjunud töötama kasvava turu ja kasvavate tulude tingimustes, siis nüüd tuli hakkama saada kahanevate tulude tingimustes.

"Me saime hakkama. Vähe sellest, et me suutsime kasumlikkust kehvades oludes säilitada, me suutsime tulemust isegi parandada. Kas tegime hea tulemuse Eesti elektrikliendi rahakoti arvelt? Ei teinud," märkis Kaasik.

Allpool on Kaasiku välja toodud tegurid, mis aitasid ettevõtte kasumlikkust säilitada: 

Edukas energiakaubandus. Eesti Energia elektri ekspordi ja impordi mahud olid märkimisväärsed (kokku 4 TWh, samas kui siseturu müük oli 5 TWh) ning meil õnnestus elektriportfelli tervikliku juhtimisega luua kasumit sadade miljonite kroonide ulatuses.

Edukad projektid. Aulepa tuulepark sai valmis ning hakkas tootma taastuvenergiat, lisaks hakati tootma taastuvenergiat biokütusest Narva Elektrijaamades.

Me kasutame Eesti Energias ühe olulisema finantsmõõdikuna EVAt. EVA tähistab majanduslikku lisaväärtust ja näitab, kui suurt kasumit teenib ettevõte oma kapitali kaalutud keskmise hinna suhtes. Energeetika on kapitalimahukas majandusharu ja seetõttu iseloomustavad kapitali või varade tootluse numbrid oluliselt rohkem ettevõtte tulemuslikkust kui näiteks lihtne käiberentaablus. Eesti Energia käiberentaablus on olnud kõrge juba pikemat aega, samas adekvaatse kapitali tootluse ehk positiivse EVA saavutasime alles nüüd.

Avatud turul oleme olnud suhteliselt edukamad kui reguleeritud (suletud) turul. Vabaturu toodete osa moodustas käibest alla kolmandiku, samas andsid need poole ärikasumist. Suletud turu suhteliselt madal kasumlikkus on otsene elektrimüügi languse tagajärg, sest müügilangus on negatiivselt mõjutanud Jaotusvõrku, mille kasum on püsikulude suure osakaalu tõttu väga tundlik müügimahu suhtes.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077