Fortum ähvardab Eesti riiki kohtuga

Riigikogu otsus mitte maksta enam toetust energiatootjatele, kel seni oli võimalus korstnasse köetava soojuse eest toetust saada, on ärritanud Soome energiagiganti Fortumit, kes pöördub sel nädalal abipalvega president Toomas Hendrik Ilvese poole.

ASi Fortum Tartu juhatuse liige Mati Meos ütles, et president Toomas Hendrik Ilvesele saadetakse pöördumine, kus palutakse riigipeal 28. jaanuaril riigikogus vastu võetud elektrituruseadus jätta välja kuulutamata.

Oma palvet põhjendatakse sellega, et seadus rikub Soome ja Eesti vahel sõlmitud investeeringute toetuse ja kaitse lepingut ning investeerija õiguspärase ootuse printsiipi.

Sellisele järeldusele on Meose väitel jõudnud Soraineni advokaadibüroo, mille Fortum enda õigusi Eestis esindama palkas.

Kui president Ilves siiski kuulutab elektrituruseaduse välja, kaalub Fortum enda väidetavate õiguste rikkumise tõttu ka rahvusvahelise arbitraaži poole pöördumist, lisas Meos.

Tartus koostootmisjaama omava ja Pärnusse samasugust ehitava Fortumi on välja vihastanud seadusepügal, millega riik üritab maksumaksja raha säästa. Kui koostootmisjaam ei suuda suviti soojusenergiat maha müüa, vaid laseb selle korstna kaudu keskkonda, ei maksta ettevõttele sel perioodil toetust ka elektritootmise eest.

Seega survestab reformierakondlaste seaduseks vormistatud parandusettepanek koostootmisjaamu aasta läbi võimalikult efektiivselt energiat tootma ja püüab takistada hinnatõusu lõpptarbijatele.

Fortum pakub lahendust
Fortum on investeerinud Tartu koostootmisjaama 1,2 miljardit krooni. Praegu Pärnus valmivasse jaama plaanitakse investeerida 1,35 miljardit krooni. Muide, Pärnu jaam on sama võimas kui Tallinna soojusega varustav Väo koostootmisjaam.

Meos ütles, et isegi energeetika valdkonnas asjatundmatu peaks aru saama, et koostootmisjaam töötab suvel halvemates tasuvustingimustes, mistõttu just siis on toetuste olemasolu ülioluline. "Teadsime, et sellist muudatusettepanekut kavandatakse, aga arvasime, et see käib turule sisenejate kohta," rääkis Meos. Tema hinnangul oleks olukorrast ka lihtne väljapääs. Nimelt saab seadusesse lisada punkti, mis kinnitab, et uued toetustingimused ja reeglid kehtivad tulevastele investeerijatele. "Sel juhul saaksid uued investeerijad valida, kas nad edaspidi ehitavad Eestisse midagi või mitte," lisas Meos.

Tallinna Kütte juht ei nurise
ASi Tallinna Küte juhatuse liige Kristjan Rahu ütles, et nende Väo koostootmisjaam suudab aasta läbi müüa nii soojust kui ka elektrit, mistõttu neile erinevalt Fortumist uus elektrituruseadus liiga ei tee.

"Minu hinnangul sunnib kõnealuse paragrahvi punkt koostootmisjaamu aasta läbi võimalikult efektiivselt elektrit ja soojust müüma, takistades teatud perioodidel energia hinnatõusu koostootmisjaamade piirkondades elavatele lõpptarbijatele," ütles Rahu.

Ta märkis, et nad planeerisid Väo jaamale töökoormuse, mis väldiks tühikäigul töötamisega kaasnevat survet hinnale soojusenergia lõpptarbija jaoks. "Samuti lähtusime investeerimisotsuse tegemisel Euroopa energiapoliitikas valitsevast trendist, mille järgi eelistatakse Euroopa Liidus perspektiivis tõhusat energia koostootmist," lisas ta.

Äripäevale vihjati, et teise ja kolmanda lugemise käigus riigikogus tehtud parandusettepaneku taga on eelkõige praegu puhkusel viibiva konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa soov Fortumi lõpptarbijale müüdava soojuse hinnatõusule käsi ette panna.

Konkurentsiameti energia- ja raudtee teenistuse juhataja Külli Haab ütles, et iseenesest ei ole koostootmisjaamade aastaringse efektiivsuse nõudes midagi uut kaugkütte tarbija jaoks. "Kaugkütte seaduses on sama põhimõte olnud juba mõnda aega kirjas. Kui riigikogus vastu võetud elektrituruseadus jõustub, ei peaks energiatootjatel puidu kasutamisel olema enam võimalusi ebaefektiivse tootmise eest toetusraha saada," rääkis ta.

Sooviti järsku hinnatõusu
Haab ütles, et aasta lõpus lükkas konkurentsiamet tagasi Fortum Tartu hinnatõusutaotluse, mis oleks tartlastest lõpptarbijatele kergitanud toasooja hinda 27 protsenti.

"Meie otsuse tegemise hetkel oli hinnavahe 27%, taotluse esitamise hetkel üle 30%," täpsustas Haab.

Teenistuse juhataja lubas, et juhul, kui Fortum esitab Pärnu koostootmisjaama valmimise järel sealse hinnakujundamistaotluse, vaadatakse see samasuguse tähelepanelikkusega läbi ega lubata jaama võimalikust ebaefektiivsusest tulenevat soojahinda lõpptarbijate kukrust võtta.

Ministrid läksid Fortumi teemal vaidlema
Eelmisel neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil tekitas Fortumi toetamine elava diskussiooni nelja ministri vahel.

Lühendatud ja toimetatud väljavõte valitsuse pressikonverentsi stenogrammist.

Martin Vallimäe, BNS
Kas Fortum võib saada uue elektrituruseaduse valguses toetust? Kui mitte, kas siis äkki Soome meie investeeringute kaitse lepingule viidates võib nõuda Eestilt mingit kahjutasu?

Juhan Parts, majandusminister:
Sellised järsud muudatused energeetikasse investeerimisel vähendavad Eesti atraktiivsust. /---/ Me siiski muudame väga olulist komponenti investeerimisel. Ja Fortum on väga oluline ettevõte ja ma arvan, et meie jaoks ka väga olulisest riigist. Me loodame, et nüüd, kui meil see seadus on vastu võetud, me analüüsime seda olukorda ja siis vaatame, milline on juriidiline seis ja mida see tähendab konkreetsetele investeeringutele.

Täna on mul vara öelda mingit lõplikku seisukohta. Pigem on sõnum selline, et me igal juhul, jättes parlamendi emotsioonid kõrvale, peame otsima lahendusi, et meie investeerimiskeskkonna usaldusväärsus ei kannataks. See on piisavalt suur ja piisavalt tõsine investeering ja piisavalt tõsine ettevõtmine.

Rein Lang, justiitsminister:
Ma heameelega sekundeeriksin sellele jutule. Ma olen investeeringute kaitse lepingu ka üle vaadanud ja nii, nagu üldse kõik investeeringute kaitse lepingud, nii ka see räägib eelkõige sellest, et välisinvesteeringuid, mis tulevad Soomest, koheldakse võrdselt kõigi teiste investeeringutega, ja antud juhul ei tehta ju mitte mingisugust erandit just nimelt Fortumile.

Järgmine küsimus on see, kas kellelgi on õigustatud ootus äriplaanile, mis on rajatud riiklikele subsiidiumidele ja toetustele, eriti veel, kui nende vastuvõtmisel on näha, et need on ajutise iseloomuga. Ja kui siis tuleb keegi ja ütleb niimoodi, et ma nüüd teen investeeringu ja nüüd see investeering iseenesest annab mulle sellise tagatise, et need riiklikud dotatsioonid ehk maksumaksja toetus ettevõtlusele on igavesest ajast igavesti, siis niimoodi need asjad nüüd küll ei käi.

Jürgen Ligi, rahandusminister:
Sellel toetusel on oma ajalugu ja igal juhul suuruselt on ta ebaproportsionaalne. Kuidas riigikogu sellise muudatuse, vist 2007. aastal, niimoodi jooksvalt tegi, on omaette huvitav teema ajakirjandusele, ma arvan. Aga seda suppi me sööme praegu.

Andrus Ansip, peaminister:
No jah, 2007. aasta riigikogu valimiste eel määratud dotatsioonid, need on ikkagi ebamõistlikult suured küll ja minu meelest on see dotatsioonide määramine riigikogus meie parlamentarismi ajaloos üks häbiväärsemaid lehekülgi.

Juhan Parts:
Räägi, mis seal toimus siis? Sa oled valitsuse juht.

Andrus Ansip:
Mis seal toimus? Valitsus saatis eelnõu riigikokku, kus otsustati järsku valitsuse saadetud eelnõu olulisel määral muuta ja suurendati hüppeliselt dotatsioone. See ei olnud kena. Ainus erakond, kes sellega nõus ei olnud, oli Reformierakond.

mis on mis
Pärnusse üle miljardi

-Fortum Termest AS ehitab Pärnusse Niidu tänavale 1,35 miljardit krooni maksva koostootmisjaama.
-Jaama elektriline võimsus on 24 MW ja soojuslik võimsus 50 MW.
Elektrijaamas kasutatavateks kütusteks on puitkütused (hakkepuit, puidujäätmed) ning freesturvas.
-Jaam valmib selle aasta lõpus.
Allikas: Fortum Termest

taust
2007. aastal kehtestati elektri ja soojuse koostootjatele toetussüsteem

-2007. aastal riigikogus vastu võetud elektrituruseaduse redaktsioonis käsitleti elektri ja soojuse koostootmisjaamade toetussüsteeme.
-Seaduses oli öeldud, et tootjal on õigus müüa elektrienergiat põhivõrguettevõtjale või saada põhivõrguettevõtjalt toetust võrku antud ja müüdud energia eest, kui see on toodetud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 100 MWh, ja tõhusal koostootmisrežiimil, kui energiaallikana kasutatakse jäätmeid, turvast või põlevkivitöötlemise uttegaasi.
-Seadus kohustas põhivõrgu ettevõtjat maksma tootjale toetust ka juhul, kui see müüb elektrit otselepingute alusel.
-Seadus sätestas põhivõrgu ettevõttele ka kohustusliku ostuhinna.
-Samuti määras seadus elektritootjale toetuse suuruse 12 aastaks alates koostootmisjaama töölehakkamisest.
-Selle seaduse järgi tegid mitmed ettevõtjad, kaasa arvatud Fortum, investeerimisotsused ja asuti koostootmisjaamu ehitama. 2009. aastal käivitati näiteks Fortum Tartu koostootmisjaam ja lõppjärgus on Pärnu jaama ehitus.
-28. jaanuaril riigikogus vastu võetud uus seadus pikendab tehtud investeeringute tasuvusaega.

Osale arutelus

  • Kadri Paas

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud