Töösturid panustasid Ida-Virumaale

Eelmine aasta läheb ajalukku töötleva tööstuse sügavasse kriisi langemise ajajärguna, mil tootmisettevõtete investeeringud kuivasid kokku kui veest võetud millimallikad.

Mullustel tööstusinvesteeringutel on üks ühine nimetaja - valdavalt on tegemist kas välisosalusega või täielikult piiritagusele kapitalile kuuluvate ettevõtetega. Kümnete ja kümnete kriisi ajal soiku jäänud projektide taustal ilmestavad need rahapaigutused aga siiski masu helgemat poolt.

Lisaks firmade omavahenditest või laenude arvel tehtud investeeringutele panustasid Eesti tööstussektori arengusse ka ELi struktuurifondid, ainuüksi EAS vahendas firmade tehnoloogilise taseme uuendamiseks ja tootearenduseks 5 miljardit abikrooni.

Ida-Virus soodne keskkond
Mitu tööstusinvesteeringut läks piirilinna Narva ja Ida-Virumaa ettevõtlust tugevdama.Nii paigutasid Soomes metallitööstuse seadmete vahendamise ja tootmisega konsortsiumi moodustavad Metalliset OY ja Makron OY Eesti tootmisüksuse rajamisse 100 miljonit krooni. 2007. aastal Narvas alustanud Metalliset Eesti 5000 m2 tsehh sai mullu aprillis naabriks Makmet Eesti 2400 m2 suuruse tehase.

Metallisetil on tehas ja ladu ka Harjumaal Arukülas, kus asub veel üks grupi tütarettevõte - transportööre tootev OÜ Makron Estonia.

Makmet Eesti juhataja Arne Raam kiitis Narva ettevõtluskeskkonda ja linnavõimu tuge. "Ehitasime tootmistsehhi Narva sellepärast, et mujal küsiti 2006. aastal tootmismaa eest liiga kõrget hinda," ütles Raam, avaldades lootust, et sinnakanti tuleb Soomest veelgi investeeringuid, kuna asukoht ja keskkond on soodsad.

Narva läks mullu veel üks metallitööstuse suurinvesteering - rahvusvaheline kaupade ja konteinerite laadimisseadmeid tootev kontsern Cargotec avas seal augustis 300 miljonit krooni maksma läinud komponentide tehase laienduse, kus saab tööd üle 500 inimese.

"Tehase moderniseerimine suurendab tootlust, tarnekindlust ja ettevõtte efektiivsust," sõnas Cargotec Corporationi president Mikael Mäkinen.

Cargotec Estonia juhatuse esimehe Ivo Volkovi sõnul on Narva suurte metallitöö traditsioonidega linn, mida Cargoteci tehas püüab parimal moel kasutada. "Tugeva tehnilise kultuuriga 22 000 m2 tootmispinnaga Narva tehas saab kontserni oluliseks komponentide tootmisüksuseks," lisas ta.

Eelmisel aastal, nädalapäevad enne jaanipäeva avas AS Ecometal Sillamäel pliiakude ümbertöötlemistehase uue järgu, mille tulemusena hakkab tehas lisaks pliile, pliisulamitele ning polüpropüleenile tootma akuhappe baasil ka naatriumsulfaati - glaubrisoola nime all tuntud ainet. 43,2 miljoni krooni suurust rahapaigutust toetas 52% ulatuses Norra riik.

Saarioinen haarab turgu
OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus paigutas Kaarlijärve tootmisüksuse arendamisse 50 miljonit krooni - ehitati puhastusseadmed, paigaldati juustuliin ja peagi peaks lõpule jõudma soolamisprotsessi automatiseerimine.

Ühe kopsakama toidutööstusse suunatud investeeringu tõi mullu Maarjamaale Saarioinen OY, avades oktoobris Rapla külje all 220 miljonit krooni maksnud tehase ja lao, milles 6000 m2 pinda ja mille tehnoloogia võimaldab paisata turule aastas 9000 tonni pakendatud valmistoidukraami. Saarioineni Eesti üksuses töötab üle saja inimese.

OÜ Saarioinen Eesti juhatuse liige Märt Vilbaum kinnitas, et tehas on kontserni moodsaim tootmisüksus ja üldse Saarioineni esimene suurinvesteering väljaspool Soomet.

Tänavu püsib raha kukrus
Sel aastal peavad töösturid investeerimisplaane vaos.

Jõudsalt Eesti tootmisüksusi arendanud ja neisse üle miljardi krooni paigutanud AS ABB on kolmel viimasel aastal osutunud EASi valikus aasta edumeelseimaks välisinvestoriks. ABB Balti riikide juht Bo Henriksson märkis, et tänases majanduslikus olukorras ei näe elektrotehnikakontsern suurinvesteeringuid Eestis ette. "Teeme kõik selleks, et olla majanduskasvu saabudes parimal stardipositsioonil," jättis ta siiski otsad lahti.

BLRT Grupil neelas mullu kõige rohkem raha Vilniuse galvaniseerimistehase käivitamine. Tänavune investeerimisplaan on 150 miljonit krooni, prioriteedid on laevaremont ja tootmise arendamine - Tallinnas kaasajastatakse metallkonstruktsioonide puhastamise tehnoloogia, Turus läheb remonti sealse laevatehase ujuvdokk.

ASi Saint-Gobain Glass Estonia tegevjuht Andi Kasak tunnistas, et Eestis proovitakse tänavu jätkata tasakaalustatud kasvu, mis erilisi rahapaigutusi kaasa ei too.

Suurim investeering läks elektrivõrkudesse
Aastatel 2008-2009 investeeris Eesti Energia 3,5 miljardit krooni.

Mullu mais sai Eesti Energia Euroopa Investeerimispangalt (EIB) 2,3 miljardit krooni laenu 15 aastaks. Sellega finantseeritakse kokku 4,6 miljardi krooni suurust elektrivõrkude moderniseerimise projekti kolme aasta vältel. Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas, et suurem osa energiaettevõtte võrguinvesteeringutest kulub lõpuks nii või teisiti Eesti majanduse turgutamiseks, sest vaid kümmekond protsenti tööde kogumahust teostavad Eesti Energia tütarettevõtted, ülejäänud tööd ja teenused ostetakse sisse.

Rahasüst tuulikutele
Investeeringute vahendamisega tegelev AS Freenergy sai läinud aasta juunis Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangalt (EBRD) 295 miljonit krooni.

Freenergyl on Eestis osalus seitsmes alternatiivenergeetika tootmisega seotud ettevõttes, neist kolmes - Kunda tuuleparki arendav OÜ Oceanside, OÜ Roheline Ring Tuulepargid (Virtsu ja Esivere) ja OÜ Tooma Tuulepark - on tegu enamusosalusega. Freenergy investorid peavad tuuleenergiaäri pikaajaliseks projektiks ega looda sellelt suuremat teenida enne kümmet aastat. Energiasüsteemi ühendatud tuulikud töötavad küllaltki efektiivselt.

Kommentaar
Riho Breivel, Ida-Viru maavanem

Eelmisel aastal oli Ida-Viru tööstuses nii kordaminekuid kui ka tagasilööke. Viimaste seas on olulisemad tootmise peatamine Nitroferdis ja Silbetis ning põlevkivi tootmismahtude ratsionaliseerimine.

Peab ütlema, et Nitrofert on töövõimekust säilitades õigesti käitunud. Ka põlevkivitootmise suunamine uutele rööbastele on õigustatud, selles osas on VKG uue õlitehase käikuandmine kahtlemata olulise tähtsusega sisuliselt monofunktsionaalse Kohtla-Järve tulevikule.

Arenguid arvestades võib öelda, et Ida-Virumaal ehitatakse praegu tugevat vundamenti, millele tootmine võiks kriisi möödudes tugineda. Julgen öelda, et nii majanduslikus kui ka rahvuslikus mõttes on siinne regioon stabiilsem kui Tallinn.

 

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara