Autor: Anne Oja • 28. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimusele, mis motiveerib Milderit kriisidega võitlema, sõnas mees, et ega ettevõtjail valikuvõimalusi palju polegi. Ta kas annab alla või võitleb ja ettevõtjal on reeglina liiga palju kaalul, et võitluseta loobuda.

"1992. aastal alustasime kõik sisuliselt 100 krooniga ja tänasega võrreldes polnud suurt kaotada mitte midagi, eks sellest tulenevad ka erinevad emotsioonid," leidis Milder märkides samas, et teda ei luba alla anda ka teadmine, et kõik Baltika õmblejad loodavat tema peale.

"Kui Meelis Mandel ütles, et kahju oleks kriisi kasutamata jätta, siis minu kogemus on, et mõni kriis võiks ka olemata olla," tõdes Milder samas.

Milderi sõnul on Baltika 15kordne väärtuse kasv saavutatud läbi viie kriisi ja viies kriis kestab praegu. "18 aastast oleme olnud 12 aastat kriisides. Tõsi, oleme suhteliselt enesekriitilised ja tõlgendame kriisidena ka neid olukordi, kus ettevõtte kasum ja kasumlikkus vähenevad," rääkis ta.

Ettevõtte jaoks on praeguse majanduskriisiga analoogilistes kriisides küsimus kasutatavas ärimudelis ja küsimus on, mida muuta.

Milder soovitas kõik kriisid jagada faasideks, milleks on kriisi sisenemine, kriisi juhtimine ja kriisist väljumine. Igasse kriisi juhtimise perioodi kuuluvad konkreetsed tegevused ja uued kontrollimehhanismid. Protsess ise on päris pikk. Asjad võivad paremaks minna tunduvalt varem, kui kriis ära lõpeb ja siis tuleb juba mõelda, mis edasi saab.

"Kriis on loomulik. Mul on natuke kahju nendest ettevõtjatest, kes alustasid oma tegevust 2002 või 2003 ega pole varem ühtegi kriisi näinud. Nende jaoks võib praegume kriis tõesti olla liiga kole, ootamatu ja ebaõiglane," kommenteeris Milder.

Inimeste võime kriisi juhtida on tegelikult ülisuur, leidis Milder samas. Tema kogemus näitab, et erinevates kriisides suudavad ühed ja samad inimesed välja tulla erinevate lahendustega. "Kriis on loomulikult ka hea võimalus kahelda ettevõtte paradigmades ja tabudes, kuid kindlasti on põhiväärtusi, mida ei tasu ka kriisi ajal puutuda," märkis ta.

"Sind hakatakse (avalikkuse ees - toim) peksma liiga hilja ja pekstakse liiga pikalt, see võiks olla ka kasulik teadmine," sõnas ta.