Saeveskitel on sihikul 10 protsenti kasvu

Enamik suurematest saeveskitest suutis mullu toodangu mahtu suurendada ning tänavu kavatsevad nad toota kümnendiku võrra rohkem.

"Me ei lisanud kolmandat vahetust, vaid rõhusime tööviljakusele ja kasutasime ära kõik võimalused, mis madalseisus olnud puiduturul oli võimalik teha," kommenteeris mullu kõigi aegade tootmismahu rekordi teinud ASi Toftan tegevjuht Martin Arula. "Eksporditurgudel tekkisid nõudluse ja pakkumise languse erineva kiiruse tõttu augud - me suutsime neist aru saada ning olukorda ära kasutada. Tegime odavaid müüke Põhja-Aafrikasse ja suurendasime eksporti Jaapanisse."

Ekspordi protsent kasvas
Arula ütles, et kui varem moodustas ekspordi osa neil poole toodangust, siis eelmisel aastal suurenes see veidi üle 70 protsendi. "Täiendav tootmismaht tuli suhteliselt odava ekspordi arvel ja kõige selle juures teenisime veidi isegi kasumit," rääkis Arula.

Arula kinnitusel on Eesti saetööstus võrreldes muu Euroopaga konkurentsivõimelisem ehk ka seetõttu, et meil liiguvad toormehinnad saematerjali hinnaga rohkem kaasa. "Näiteks Soome saetööstuse tootmismahud on metsaomanike hinnajäikuse tõttu jätkuvalt umbes 40 protsenti maas," täpsustas Arula. "See jätab saematerjali pakkumise turule paratamatult augu ja ehkki nõudluse buumi näha pole, annab see meie saematerjali tootjatele võimaluse krabada kliente ja turgu."

Suurim jäi kasvuta
Üks väheseid saeveskeid, mille tootmismaht kinnitamata andmeil mullu kahanes, oli Eesti suurim, Imavere saeveski. Ettevõtte tegevjuht Marek Moorits ei saanud börsireeglite tõttu mullust tootmismahtu täpsustada.

Mitme Eesti saetööstusega väga hästi kursis oleva inimese andmeil jäi Imavere saeveski mullune maht 250 000 kuupmeetri kanti.

Ka Stora Enso grupi Näpi saeveskis vähenes mullu saetoodangu maht. "Kuna oleme suunitluse võtnud eelkõige hööveldamisele, siis üldiselt jäime eelmise aasta tulemusega igati rahule," kommenteeris Näpi saeveski juhataja Tõnu Saaber. "Höövlimaht suurenes võrreldes 2008. aastaga 55 000 kuupmeetrilt 76 000 kuupmeetrile."

Veidi enam kui aasta jooksul on uksed sulgenud mitu Eesti suuremat saeveskit: 2008. aasta detsembris lõpetas töö ASi Stora Enso Eesti Paikuse saeveski ja mullu suvel AS Haret ning AS Flexa Eesti.

"Raudteetransport Venemaalt seiskus," põhjendas peamiselt Venemaa importpalki kasutanud Flexa Eesti endine tootmisjuht Tarmo Reimer saeveski sulgemist. "Üks põhjus oli ka see, et kuna Flexa grupil on Karjalas oma saetööstus, siis otsustati hakata saematerjali tooma mööblitööstuse tarbeks just sealt."

Balcas tõmbas saed käima
Samas vahepeal ligi kümme kuud seisnud AS Balcas Eesti käivitas septembris taas tootmise ühes vahetuses. "Meie koduturuks on Inglismaa ja me näeme seal tekkimas nõudlust saematerjali järele," põhjendas Balcas Eesti tegevjuht Indrek Palumaa, miks otsustati taas tootmine käivitada.

"Arvan, et puiduturul tänavu vähemalt stabiilsus säilib ja ehk ka tootmismahud kasvavad - mitte müstiliselt, aga nii kümnendiku võrra," prognoosis Eesti metsatööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Tasub teada
Hinnad nagu Ameerika mägedes

Saepalk
2007. a suvel 1560 kr/tm
2009. a I kv lõpus 660 kr/tm
praegu 860 kr/tm
Saematerjal
2007. a suvel 3200 kr/m3
2009. aasta II kv 1800 kr/m3
praegu 2250 kr/m3

Osale arutelus

  • Väinu Rozental

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud