Muugalt kostub tsingitünni podin

Muuga sadamas asuv üle 3 miljardi kroonine ArcelorMittali lehtmetalli tsinkimise tehas, mis võimsuse poolest võib kuu ajaga kogu Eesti turu nõudluse täita, käivitab pärast kaheksakuulist seisakut hea turuolukorra tõttu veebruaris taas tootmise.

Tootmisliinide ülesputitamist alustati juba möödunud aastal. "Detsembri keskpaigast taastame juba süsteeme, alates jahutusvetest ja tsingipoti täitmisest," lausus ArcelorMittal Tallinna tegevdirektor Argo Aavik.

Kuigi ta oli veendunud, et tehas kindlasti käima läheb, ei soovinud ta täpset taasavamiskuupäeva veel mainida. Tehniliselt keeruka masinasüsteemi taaskäivitamisel võib ilmneda mõnikord üllatusi, mistõttu võib juhtuda, et avamine lükkub veidi edasi, selgitas ta.

Parts: see loob optimistliku meeleolu
Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oli uudist kuuldes rõõmus. "Hindan igasuguseid selliseid uudiseid kõrgelt. See loob optimistliku meeleolu ja loodan, et sõnum jõuab ka teiste ettevõtjateni."

Suurettevõtja Tiit Vähi, kes nimetas tehaste taasavamist üheks majandustsükliks, arvas samuti, et see on hea uudis.

Partsi sõnul näitab töötajate arvu vähenemine seda, et tööle asuva 70 inimese amet on sellevõrra efektiivsem. "Need töökohad on veelgi paremad, konkurentsivõimelisemad ja kindlasti ka pikaajaliselt säilivamad," sõnas Parts.

Seisakuperioodi kasutati selleks, et disainida tootmisvahendeid. Kui varem kraapis lehtmetallilt ülejääva räbu inimkäsi, siis nüüd on ametisse pandud robot. "Inimene ei pea enam töötama nii kuumades ja kurnavates tingimustes," nentis Aavik.

Samuti on tööle pandud rullitranspordiseade ja mehaaniline terase pakkija - nende kõigi üks eesmärk on inimtööjõudu vähendada. Kõik tootmisriistad võtavad aga niivõrd palju energiat, et ArcelorMittali tehas on Eesti Energia suuremaid kliente ja kuulub suurtarbijate nimestikku. Ainuüksi tsingivanni vedela ja kuumana hoidmise pärast kulub mitme miljoni krooni eest energiat aastas.

Tunamullu oli ArcelorMit- tali tootmismaht ligi 200 miljonit tonni aastas, kuid sellel aastal nii suuri numbreid vallutama ei hakata.

Keskendutakse ekspordile Venemaa suunal
Tellimusi on siin regioonis küll võrreldes aastataguse ajaga juurde tulnud, kuid siiski on klientide arv siiani olnud langeva trendiga. 2008. aastal oli ArcelorMittali käes üle poole Eesti turust, kuid firma pole keskendunud Eestile.

"Meie eesmärk pole Eesti turu hõivamine, sest tellimused siin on väga väikesed ja tootmise seisukohalt on see väga vaeva- ja aeganõudev," rääkis Lamp.

Enamik materjalist viiakse välja veoautodega ja märkimisväärsem osa läheb mööda raudteed Venemaale. Laevatransporti kasutatakse vähe, peamiselt ainult sissetoodava kauba jaoks.

Eestis pole ArcelorMittal Tallinnale otsest konkurenti. Kõige lähem rivaal on Soome metallitöötleja Ruukki.

"Meid on ajakirjanduses võrreldud Paldiski Zincpotiga, aga meie tootmistehnoloogia, kasutatavad materjalid ja mahud ei ole võrreldavad. See on umbes sama, mis ketšupitehase ja meie võrdlemine," nentis ArcelorMittal Tallinna juhtkonna liige Karmo Ollema.

Tootmine elavneb: Sillamäel avati väetiste terminal
Vene ettevõtte Akroni loodud 1,5 miljardi kroonine väetiseterminal hakkas tegutsema juba eelmisel nädal.

"Meie territooriumil jäid väga paljud investeeringud ära, kuid lõppkokkuvõttes on see investeering, mis on hästi tööle läinud ja käima hakanud," kommenteeris Tiit Vähi Akroni tegevust.

Akroni kodulehe andmetel ostis Akron jaanuaris kogu ASi Bulk Terminal osaluse.

Terminal lastib mineraalväetisi ja on tehniliselt üks täiuslikumaid sadamarajatisi Ida- ja Põhja Euroopas.

Moodsa keemiaterminali töötlemisvõimsus on miljon tonni ammoniaaki aastas.

Terminal planeeriti ühe miljoni tonni ammoniaagi ja 700 000 tonni vedelväetise töötlemiseks.

Kronoloogia
Muuga tehasel 9aastane kirju ajalugu

2001
12. juunil pannakse Muugal toona Galvexi nime all nurgakivi lehtmetalli tsinkimistehasele. Kohal on omanikud USAst: Daniel Bain ja Barry Bernsten ning viimase äi Rudolf Robertson.
Ligi 3,8 mld kroonine tehas reklaamitakse välja kui Eesti suurim välisinvesteering. Juba aasta pärast pidi eksporditama lääneriikidesse kuni 500 000 tonni Venemaalt ja Ukrainast pärit terast. Planeeritud võimsuseks oli kuni 3 mln tonni terast aastas. Terminal pidi tööd andma kokku 144 inimesele.
2002
Aasta lõpus esitlesid juhid ettevõtet. 40 meetri kõrgune hoone oli sadamakai ääres valmis ja Itaalia firma Daniel seadmed paigas. Liin töötab, laoruumid on metallirulle täis.
Galvex saab Äripäevalt aasta äriidee tunnustava tiitli. Ettevõtte juhid Toomas Tuul ja Martin Mehilane rääkisid, et kohe-kohe hakkab tootmisliin täisvõimsusel tööle.
2003
Kevadel, järjekordse avamise ajal on Galvexis sama seis - liin töötab ja laod on metallirulle täis. Juhtohjad üle võtnud Daniel Bain räägib ajakirjanikele, et tootmisvõimsus 60 000 tonni kuus on 24tunnise töötsükli käigus peaaegu saavutatud.
Suvel tuleb mitmeid signaale selle kohta, et mingit tootmist ei toimu. Mitmed ettevõtted, sh Eesti Energia, kaebavad, et Galvex ei suuda teenuste eest maksta. Juhtkond hoidub olukorda kommenteerimast.
Tuul ja Mehilane olid selleks ajaks lahkunud, kuna ettevõtte omanikud olid avastanud paari tuhande tonni metalli varguse ligi miljoni dollari ulatuses.
2004
Galvex Estonia müügikäive on 562 mln ja puhaskasum 113 mln krooni. Vaatamata suurele käibele võideldakse makseraskustega.
2005
Kevadel jäädakse hätta laenumaksetega ja ettevõtte võtab üle viiest pangast koosnev sündikaat eesotsas Euroopa ühe suurema panga HypoVereinsbankiga (HVB).
Pärast ülevõtmist müüb sündikaat Galvexi koos tema võlakoormaga edasi Goldman Sachsile ja Deutsche Bankile.
2006
Suvel omandab pikaajaline võlausaldaja USA investeerimisfond Silver Point Capital Partners 2,5 mld krooni eest 100protsendilise osaluse.
2007
Aasta lõpus teatas Arcelor-Mittal Galvexi ostmisest Silver Point Capital Partnersilt.
2008
Kevadel muudetakse Galvex Estonia OÜ nimi ArcelorMittal Tallinnaks.
2009
Mais tootmine peatatakse, koondatakse 100 inimest.
Mis on mis
Maailmanimega omanik ArcelorMittal
Maailma suurim, enam kui 60 Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika riigis tegutsev terasekompanii, mille peakontor on Hollandis.
Turuliider suuremates terasekasutusvaldkondades, sh autotööstuses ja ehituses.
Noteeritud mitmel börsil, sh Pariisis ja New Yorgis.
India päritolu ärimees Lakshmi N. Mittal juhib kontserni alates 2006. aastast, kui tema asutatud Mittal ühines Arceloriga.
2009. aasta 9 kuu käive oli 46,5 miljardit dollarit, olles varasema aastaga võrreldes poole väiksem. Kahjumit kogunes 952 miljonit dollarit.

Osale arutelus

  • Katariina Krjutškova

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara