Autor: Sirje Rank • 24. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis saaks puitu kütusena kasutada kordades rohkem

Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, kännud), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt neli korda enam, kui seda praegu tehakse, väidab Eesti peamise hakkepuidutarnija OÜ SLG Energy omanik Anti Selge.

Biokütusena kasutatava hakkepuidu maht on Läänemere piirkonnas viimase viie aastaga kordades kasvanud ning ka Eesti sisemaine tarbimine on hüppeliselt suurenenud.

Samas ei ole põhjust karta, et hakkepuidu tootmise tagajärjel raiutakse maha meie metsad. „Kiirekasvulised puuliigid, nagu paju ja hall lepp on lühikese raieringiga (15 aastat). Üle poole Eesti metsaressursist on tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Hetkel on suurim kasutamata ressurss hall-lepp, mida on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 miljonit tihumeetrit, kuid saaks raiuda rohkem kui kaks miljonit tihumeetrit. Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, kännud), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt neli korda enam, kui seda praegu tehakse.“

 Selge ütles, et Eesti sisemaise hakkepuidu tarbimise hüppeline suurenemine ei ole otseselt põhjustanud nimetatud sektori kiiret arengut, areng toimub kogu Euroopas ning Eesti firmad teevad oma pikaajalisi investeerimisotsuseid lähtuvalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud taastuvenergia arengu kavast. Juhul, kui Eesti sisemaine tarbimine kukuks tänaselt tasemelt allapoole, tooks see kaasa ekspordi suurenemise, mitte toodangu mahu vähenemise. Kuna Narva Elektrijaamad põletavad otse metsast toodavat kolmemeetrisest palgist tehtud hakkepuitu, siis mingeid töökohti sellega sektorisse juurde ei ole tulnud. Hakkepuidu tootjad vaatavad biokütustel põhinevat taastuvenergia sektorit tervikuna Euroopa mastaabis ning toomismahtude planeerimine ei sõltu oluliselt siseriiklikust tarbimisest. Investeerimiskindluse annab järjest suurenev hakkepuidu kasutamine lähiriikide katlamajades ning koostootmisjaamades. Konkurentsivõimelise hinnaga on võimalik eksporditurgudel müüa väga suuri mahtusid. Viimaste aastate suund on efektiivsete koostootmisjaamade rajamisele, olemasolevate kaugkütte katlamajade juurde ehitatakse elektrigeneraatorid.

Firmast:

OÜ SLG Energy on Euroopa suurima hakkuripargiga puiduhakke tootja. SLG Energy varustab oma hakkepuidu toodanguga Eestis Tartu ja Väo koostootmisjaama, Narva Elektrijaamasid, mitmeid Soome ja Rootsi koostootmisjaamasid. Aastane toodangumaht on 2,5 miljonit kuupmeetrit haket, peamised hakkepuidu tootmise riigid on Eesti, Läti, Soome ja Taani. Ettevõte kasutab 16 erinevat hakkurit ning üle 30 hakkepuidu veoki. Hakkepuidu tootmisega seotud põhivara on soetatud rohkem kui 100 miljoni krooni eest ning 2010.a. investeeringu plaan on vähemalt 60 miljonit krooni.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077