Autor: Kadri Paas • 12. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt teeb Eesti Energia praegu aktiivset müügitööd, et sõlmida ligikaudu 250 Eesti suurtööstusega - ettevõtte aastane elektritarbimismaht peab ületama 2 GWh (rahas väljendatuna umbes 1 miljon krooni-toim) - alates 1. aprillist kehtima hakkavad elektrikaubanduse vabaturu ostu-müügilepingud.

Eesti Energia energiakaubanduse direktori Margus Valsi sõnul saavad vabaturul kliendid valida endale sobiva hinnapaketi ise, olgu selleks fikseeritud või turuhind.

"Juhul, kui klient valib turuhinnaga seotud paketi, võib juhtuda, et üksikute tundide või päevade lõikes tuleb maksta väga kõrget hinda. Samal ajal annab indekseeritud hind ligipääsu odavale või lausa tasuta elektrienergiale suurveeperioodide ajal, kui elektrienergia hinnad on tundide lõikes ulatunud nullini," räägib Vals.

Kas osa Eesti firmade elektrihind sõltub juba praegu NordPooli hinnast?

"Seni ei ole ükski Eesti jaeklient valinud NordPool Helsingi hinnapiirkonnaga hinna sidumist. Eesti Energia kogemus Läti jaeturul näitab, et kliendid eelistavad fikseeritud hinnaga lepinguid," ütles Vals.

Eestis on esimese pääsukesena sõlminud Eesti Energia ostu-müügilepingu Baltimaade ühe suurema õlle-, mahla-ja karastusjookide tootja A. Le Coqiga.

Ettevõtte juhataja Tarmo Noobi sõnul on Eesti Energia kohalik ja kindel elektritootja ja -müüja, keda ettevõte usaldab. "Ostame elektrienergiat Eesti Energialt ka Lätis ja praegu kaalume vabaturulepingu sõlmimist Leedus. Oleme kokku leppinud elektrienergia hinna ja tingimused. Otsus praegu vabaturuleping sõlmida oli grupi seisukohalt kasulik," lisas Noop.

Alternatiivina võib osta elektrit teistelt tootjatelt

ASi Kalev Chocolate Factory hankedirektori Tarmo Virkuse sõnul on Eesti Energia neile küll üldisi vabaturu tingimusi tutvustanud, kuid lepingu sõlmimiseks ei ole veel läinud.

Virkuse sõnul on alternatiiviks osta energiat otse vabaturult ja riske maandada hindade fikseerimisega teatud tarbimiskogusele mingiks perioodiks.

"Alternatiiviks on ka osta elektrienergiat Eesti Energia konkurentidelt," lisas Virkus. Hankedirektor peab elektrihinna tõusu pärast vabaturu avanemist tõenäoliseks, kuna referentshinnaks saab ikkagi NordPooli hind.

Eesti Energialt aastas umbes 30 GWh elektrienergiat ostva Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere kardab samuti, et vabaturu tingimustes võib elektri hind firma jaoks mõnevõrra tõusta.

"Vaadates Põhjamaades toimivat elektrienergia vabaturgu on ilmselge, et hind hakkab sõltuma nõudluse ja pakkumise vahekorrast, kuid loodame, et hinnatõus ei ole nii suur, et see hakkaks tugevalt mõjutama toodete omahinda," lisas Mere.

Lihatööstur kohtus Eesti Energiaga detsembris ja sel kuul annab elektritootja Rakvere Lihakombinaadi Grupile üle oma hinnapakkumise.

TASUB TEADA

Elektrilepingu sõlmimisel on kõige olulisem:

kliendi tarbimisgraafik (näitab tarbimismahtu ja selle jaotust erinevates ajatsoonides)

kliendi soovitav lepinguperiood (alates 1 kuust aasta(te)ni)

kliendi riskivalmidus hinnakõikumiste osas (võimalik fikseerida hind 100%, ujuv ehk börsiga indekseeritud hind, viimase kahe sümbioos).

Nimetatud sisendite alusel paneb elektrimüüja kokku oma elektritoote pakkumise ja asub kliendiga läbirääkimistesse.

Allikas: Eesti Energia

MIS ON MIS

NordPool on elektribörs, mis koosneb hinnapiirkondadest Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Saksamaal. Eestis alustab börs tööd 2010. aasta aprillis. NordPool käivitab Eestis eraldi hinnapiirkonna Estlink, mis on ühendatud NordPooli Helsingi hinnapiirkonnaga Estlinki kaabli abil.